RAHA VÕETAKSE TIPPHOOAJAL: Pädaste mõisa ühe omaniku Imre Sooääre sõnul pääsevad parki jalutama kõik soovijad. “Raha tuleb selle eest maksta ainult teatud aegadel, tipphooajal,” lausus Sooäär. Foto: Peeter Kukk
Riigi toetusel korrastatud Pädaste mõisa park on Eestis üks väheseid parke, kuhu pääseb jalutama raha eest.
“Mõisa omanikud on kiitnud kohalikku rahvast, tänu kellele on Pädaste tuhast tõusnud, samas peavad ka needsamad kohalikud pargis jalutamiseks ja selle kaudu randa pääsemiseks raha maksma,” nuriseb muhulane Tiina (nimi muudetud – toim).
Internetiportaali Delfi artiklit “Pädaste mõisapark saab riigilt rahalist turgutust”, kus on tsiteeritud Saarte Hääles 28. detsembril ilmunud uudist “Pädaste mõisapark saab KIK-i toel kaunimaks”, Karismaatiku nime all kommenteerinud inimene kirjutab aga: “Minu arvates on tegemist põhimõttelise absurdiga, kui riik eraldab raha objektile, mis on rahvale tasuline. Isegi randaminejailt küsib Pädaste mõis pargist läbijalutamise eest raha. Mille pärast peaks sellist objekti riigi rahaga toetama?”
EAS: turism on samuti ettevõtlus
“Turism on ettevõtlus nagu iga teinegi. Seetõttu on EAS-il toetused ka turismitoodete arendamiseks. Turismiettevõte on samamoodi kasumlikkust taotlev äri, nagu kõik teisedki eraärid, mida EAS toetab,” ütles EAS-i turismiarenduskeskuse turundusdirektor Tarmo Mutso.
Mutso sõnul on EAS peale Pädaste mõisapargi toetanud ka Vihula mõisa, AHHAA teaduskeskuse, teletorni ja paljude teiste turismiobjektide väljaarendamist, mis on avatud kõigile, kes teenuse eest maksavad.
“Pädaste mõisapark pole seega mingi erand,” märkis Mutso, lisades, et turismi toetamine ei ole lihtsalt ühe objekti toetamine Euroopa Liidu toetusfondi vahenditest. “See on kaudselt kogu piirkonna toetamine, sest tänu turismiobjektile luuakse töökohti ning objekti külastavad inimesed jätavad piirkonda raha maha nii transpordi, kaubanduse kui ka toetavate teenuste tarbimise näol,” loetles Mutso.
Kui otse ei saa, siis ringiga küll
“Riik toetab KIK-i laekuvaid projekte ning siin ei saa öelda, et keegi teeb mingisuguseid valikuid oma suva järgi,” ütles keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja kt Pavel Ivanov. “Riik toetab KIK-i kaudu mõisaparkide korrastamist, selleks teeb taotluse aga mõisapargi valdaja koos kohaliku omavalitsusega.”
Keskkonnaameti pressiesindaja Irmeli Karja andmeil on Pädaste mõisapark üks väheseid, kuhu pääsemiseks peab raha maksma. “Palmse mõis on osaliselt suletud ja seda saab piiratult vaadata raha eest, Kalvi mõis on aga vist üldse kinni,” lisas Karja.
Samas tsiteeris pressiesindaja looduskaitseseadust, kus on öeldud: “Kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile.”
“Aga kas see juurdepääs toimub tasu eest või ilma, seda looduskaitseseadus ei sätesta,” lausus Karja.
Ka Muhu vallavanema Raido Liitmäe andmeil on Pädaste mõisapark üks väheseid, kuhu pääseb tasu eest. “Eraomand on meil aga püha ja puutumatu,” tõdes vallavanem. “Samas ei pea randa pääsemiseks tingimata läbi erakinnistu jalutama – randa pääseb ka ringiga, mööda teed.”
Vallavanema sõnul pole suuremat nurinat parki pääsemise eest võetava tasu teemal temani siiski jõudnud. “Aga paljude arvates võiks see kindlasti olla tasuta.”
Pädaste mõisa ühe omaniku Imre Sooääre sõnul pääsevad parki jalutama kõik soovijad. “Raha tuleb selle eest maksta ainult teatud aegadel, tipphooajal,” lausus Sooäär.
Tema sõnul on tasu selleks, et piirata mõisa hoovi siseneva rahva hulka. “Et ei tuleks massiliselt turistide gruppe, kes mõisahoovi täidavad, kui teised inimesed tahavad seal rahulikult puhata või lõunat süüa,” selgitas Sooäär.
Lossihoov pannakse tulevikus ööseks lukku
Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa kinnitab, et kui kindluse vallide rekonstrueerimistööd lõpevad, pannakse muuseumi hoov ööseks lukku.
Direktori sõnul on see mujal maailmas tavaline praktika, et ajalooliste kindluste territooriumi käsitletakse ühtse kinnise alana. Näiteid on tuua ka Eestist, sest nii Rakvere lossi teemaparki kui ka Narva kindluse põhjaõue saab külastada piletiga.
Püüa sõnul on ka Saaremaa muuseum kaalunud piletimüügi korraldamist juba kindluse sissepääsu juures. Ilmselt tuleb kasutusele võtta eraldi hoovi- ja muuseumipiletid.
Et riigi jaoks on viimastel aastatel muuseumi omatulu teenimine muutunud oluliseks teemaks, leiab Püüa, et tasuline õuekülastus oleks üks võimalik allikas rahateenimiseks. Aga olulisemaks peab ta siiski territooriumi sulgemist öiseks ajaks, kuna tihti on lossihoovis ka vandaalitsetud.
Muuseumidirektor lisas, et usutavasti kohtab selline plaan kohalike elanike vastuseisu, sest inimesed käsitlevad kindluse hooviala kui avalikku linnaruumi. “Kindlasti öeldakse, et kogu aeg on ju tasuta olnud,” oli Püüa juba selle uudise ilmumisele järgneva reaktsiooni pärast murelik.
Tegelikult on kindluse õu riigi hallatava muuseumi siseterritoorium, kus toimuva eest vastutab Saaremaa muuseum.
Tõnu Veldre
Kommentaar uudisele “Pädaste park on Eestis üks väheseid tasulisi mõisaparke”
Selleks, et loodus- ja kultuuriväärtused säiliksid, on need kogu Euroopas mingil määral toetatud, sõltumata sellest, kes on omanik. Muinsuskaitseobjektide ja loodusväärtuste haldamine on kordades kallim, kui mõne uusehitise või ilma olulise väärtuseta maa jooksvad kulud.
Riik seab looduskaitsealuste parkide ja muinsuskaitseobjektide omanikele äärmiselt karmid kaitsekohustused. See tähendab omanikele oluliselt suuremaid väljaminekuid, mida need objektid kunagi tagasi ei too. Teatav riigiabi on seetõttu nende objektide puhul kogu Eurooopa Liidus tavapärane ja vajalik, et need tulevastele põlvedele säiliks.
Muhu valla ja ettevõtjate asutatud sihtasutusel, mis Pädaste mõisa parki haldab, on õigus taotleda toetust samadel alustel, kui kõigi teiste objektide omanikel Eesti Vabariigis, kes haldavad riigile olulisi loodus- või kultuuriväärtusi.
KIK on 15 aasta jooksul toetanud Pädaste pargi korrastamist siiani ainult kahel korral ja sedagi vähem, kui 10% ulatuses kogu mõisapargis tehtud tööde maksumusest. Ülejäänud summa on kaetud eraisikute annetustest ja pangalaenudest. Kui riikliku looduskaitse all olev pargi hooldamine oleks riigi poolt kaetud, nii nagu riiklikes parkides, siis poleks sissepääsutasu vaja, aga keegi peab ju hoolduskulude eest tasuma. Muhulastest aednikud ja pargitöölised väärivad ju samuti oma töö eest palka. Miks peaksid nad oma tööd tasuta tegema?
Tasuline sissepääs Pädaste mõisa hoovi kehtib siiski ainult turismi tipphooajal päevasel külastusajal kell 12-19. Tasuline sissepääs osutus vajalikuks, et katta järjest kasvavaid pargi regulaarse hooldamise kulusid (niitmist, haruldaste puuliikide ravi, lilleklumpide ja teede hooldust, sügisest ja kevadist suurkorrastust, pargi valgustust, uute istikute soetamist jne) See kõik on tohutu suur kulu. Samuti aitab sissepääsutasu mingil määral piirata massilist bussituristide voogu, kes tihti mõisa parki lihtsalt lagastasid. Massiturism on lisaks suur koormus ka liigirikkale kaitsealusele looduskeskkonnale. Sissepääsutasu on aidanud seda leevendada ja distsiplineerinud külastajaid.
Täpselt samamoodi tuleb maksta Mihkli talumuuseumi, Koguva muuseumi või Kuressaare lossi külastamise eest. Kuigi ka need on tugevalt riigi või omavalitsuste poolt toetatud objektid. Aga tahaks lisada, et teistel Saare maakonna objektidel tuleb lihtsalt lunastada pilet ja sellega mingit soodustust ei kaasne. Pädaste pargi külastajatele kehtib sissepääsupileti esitamisel soodustushind Meremaja terrassil. Lisaks on võimalik osta hooajapilet, mis tagab tasuta sissepääsu aastaringselt.
Delfi kommentaatori väide on pahatahtlik vale. EAS ei ole kunagi Pädaste pargile ühtegi senti eraldanud (EAS-st sai Pädaste toetust kohalikel saarte loodustoodetel põhineva SPA kontseptsiooni arendamiseks, mis on Euroopas ja kogu maailmas nüüdseks palju auhindu võitnud ja nii Pädastele, kui Saare Maakonnale laialdast tuntust ja ekspertide tunnustust toonud.). Riik eraldab raha väga paljudele objektidele, olgu nendeks siis muuseumid, teatrid, aga ka paljude sihtasutuste hallata olevad objektid. Rahvusooper üksi saab aastas riigiabi kaugelt üle 100 miljoni krooni, aga ikkagi tuleb vaatajatel ka ise pileti eest kõrget hinda maksta.
Pädaste randa ei pea minema ilmtingimata läbi mõisa hoovi. Mõisa kõrvalt läheb otse randa üldkasutatav tee, mida mööda saab merele isegi lähemale, kui Pädaste parkimisplatsilt.
Imre Sooäär
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Sm.Veldre tahaks kindlasti,et tema kokkuaetud vanaraua eest Sõrves peaks keegi peale maksma,kuigi riik ehk meie oleme selle eest juba nagu maksnud… vai mõs.
Kõigil eraomanditel on väravad ees ja lukkus kui omanikku pole kodus,ka riigiasutused pannakse kinni kui töölt ära minnakse ei saa aru milles küsimus!? Lukku ja siis on kindel et öösel ei käida lagastamas.
Ja Pädaste korjab raha oi kui hirmus,aga kes selle maa korras hoiab ja makse maksab.Ega keegi ju ei taha et tema koduhoov hordidele avatud oleks.Mõni ju paneb isegi teed kinni,et naabrimees läbi ei pääse.Imrel on õige suhtumine,kui mina ikka olen maksnud selle eest et Pädastes puhata,siis tahan ka rahu ja vaikust.Jõudu Pädaste rahvale edaspidiseks ja kindlasti tuleme teile jälle.
Arvan,et Pädaste mõis üks riik riigis koht ole.Ega kohalikel sinna suurt asja pole.Nüüd ollakse juba harjunud,algul muidugi oldi pahased,et lapsest saati sealt õuest läbi käidud ja joostud.Tean Saaremaal ühte mõisat,kus ka sügisepoole väravad avatud ja pole probleemi.
Niisama ei ole kellegil ju vajadust astuda teise eraterritooriumile. Kui ma käin perega külastamas Pädaste aeda, siis lähen eeskätt mingi suurema elamuse pärast, mitte selleks, et otseteed randa jõuda. Kui pilet näidata ette Mereterrassil, saan seal merevaadet nautida koos veini ja suupistetega soodushinnaga. Ehk siis pileti raha arvestatakse söögi-joogi ostmisel maha. Minu arvates on see väga sümpaatne poliitika.
… on tore asi ja muidugi pole sinna võõrastel asja. Aga mitu hektarit see park nüüd oligi? Sest mõistlikkusel on oma piirid ka. Kui keegi võtab nõuks ka ülejäänud Muhu saare maad ära osta ja kinni panna, siis enam äkki mere äärde ei pääsegi. Vähemalt tasuta mitte…
Kindlasti pole vaja seal randa minekuks läbi pargi minna, see lagastaks parki. Ei tunne seda kohta, aga ei poolda autost hopsti vette mõtteviisi, mõni samm jalutada on kõigile terviseks.
Kui ei oleks olnud nii ettevõtlikku inimest, oleks see mõis olnud samas olukorras kus ta oli Hr Sooäär on sellele nime teinud mitte üksi Eestis vaid ka mujal maailmas. kes eist ei tahaks oma vara hoida, ikka tahame. Mina isiklikult ei ole sinna veel jõudnud, aga olen kindel, et see väike raha seal kohapeal maksta ei käiks üle jõu. Ja see on õige, kui ikka õue peale bussidega turiste tulema hakkab, mis siis sealne külastaja tunneb. Kõik õige
Kas mitte proua Sooäär?
Mis ses paigas nii iseäralikku,et seda riigirahaga tuunitakse;)
Veel krooniajal oli pilet möisaaias patseerimise eest 50 krooni. Minu meelest kallivõitu, kui mitmekesi minna. Mis ta praegu maksab, ei tea, aga vaevalt et see summa sümboolne on. Mina ei pea raha kasseerimist õigustatuks, kui renoveerimisele on kulutatud ka riigi raha. Vähemalt osa pargist peaks olema kõigile huvilistele avatud. Ei usu, et see kohe hordide kaupa inimesi sinna kokku tooks ja puhkajate rahu häiriks.
See ju tore, et Imre ja Co siin nii hoolikalt kribab. Läbi ta ju paistab, aga… Ilmselgelt on alatus maksumaksja raha eest vuntsitud pargi külastamise eest maksu võtta. Väiklane ja ahne.
Ma arvan, et mõistlik lahendus Pädaste mõisa ja pargi omanike ja korrastajate poolest, aga paraku mitte kõige õnnestunum teemaarendus ajakirjanikult seekord. Ehk et Eestis on yle 1000 mõisa…kui palju neist täna veel mingilgi kuju alles on? Pädastes on tehtud fantastiline töö ja see, kui seal kõrghooajal niisama uudistamist piiratakse on igati loomulik, see on selleks et see pärl täna üldse eksisteeriks.
Kuidas see nüüd oligi? Et kui ehitamine käib Euroliidu rahade eest, on objektile juurdepääs tasuta.See on ju ehitatud maksumaksjate raha eest. Või kuidas?
Pädasre parki on korrastatud suuresti Teie ja minu (st maksumaksja)raha eest! Ja just sellest lähtuvalt ongi raha võtmine ÕUES jalutamise eest ülekohtune. Kas Te leiate, et ka nt Kuressaare pargis jalutamise võiks tasuliseks muuta? Park ju säiliks paremini?
Minule Toomas Leisi kommentaar väga meeldib ja täiesti nõustun tema arvamusega, et ”paraku mitte kõige õnnestunum teemaarendus ajakirjanikult seekord.”
Küsimus on selles, et ei ole välja toodud, mida konkreetselt mõeldakse selle ”riigi rahaga toetamise” all.
Vaadates eelnevaid kommentaare või teemapüstitust üldse, siis saaks ”riigi rahalise toetuse” probleemi alla panna ka:
Miks Leedo küsib piletiraha Väinamerel, kui ta saab niigi riigi raha.
Miks Saaremaa Muuseum küsib piletiraha, kui ta niigi saab riigi raha.
Miks Kuressaare Haigla …
Miks Kuressaare linna Vallimaa xx maja ei lase mul koridoris ööbida, kui ta saab niigi riigi raha maja soojustamiseks.
Miks Sagur …
Kaks bussifirmat …
Ajaloos oli see asi umbes 100 aastat tagsi, kui tolleaegsed “lällavad bussituristid” aastal 1917 terve Venemaa ära lagastasid.
PS. Lossihoov on kavas ka ööseks lukku panna ja ainult raha eest saab sisse, mida teeme?!
PPS. Sain hiliuti kätte riigi raha — tulumaksu tagastuse, kas pean nüüd igat külajoodikut poe nurga taga jootma???
Aga Tallinna botaanikaaed ja loomaaed – seal ju ka õues jalutamine – Kas need peaks ka olema tasuta? Arvan, et probleem on siin selles, et inimesed ei saa aru, et liigirikka pargi hooldamine ja vaatamisväärsena hoidmine on ka töö täpselt samamoodi, nagu Kuressaare lossi koristamine või eksponaatide valvamine. Lisaks tuleb vastata nõuetele, kuna tegemist kaitsealuse objektiga. Kui toetusrahade osakaal on ainult 10%, kuidas te siis ometi arvate, et peaks töötegijatele maksma? Ainuüksi muru niitmine on juba mitmeid töötunde nõudev töö. Ise ei ole Pädastes kunagi käinud, aga ammu on plaanis minna. Suvel võtame mehega selle reisi kindlasti ette. Ja maksmise vastu pole mul midagi. Olgem uhked, et meil Eestimaal nii ilusaid kohti on, tasuta ei tule aga kahjuks siin midagi.
Minu isiklik kogemus ja arvamus on see, et a) raha ise ei korrasta midagi, kõigepealt on vaja inimest, visiooni, tahtmist ja palju tööd, seal hulgas ka närvi kannatamaks sellist irisemist, b) seda nõ euroraha on sinna läinud siiski väga vähe tänu sellele, et seal mõisas on toimiv hotell/äri ja sellepärast on seal lihtsalt mingil ajal liikumine piiratud. That’s all. Aga see on muidugi ainult minu tagasihoidlik arusaam asjast.
Ja ei, ma ei arva, et Kuressaare lossipark peaks tasuline olema. Miks? Sest need on täiesti erinevad asjad. Yks on puhtalt maksumaksjate raha eest korrastatud, munitsipaalomandis ja iga päevases hoolduses olev kinnistu. Teine on eravaldus, suures osas erakapitali eest korrastatud ja yksikute fanattide/ettevõtjate poolt yles ehitatud objekt, mille funktsioon on hotell ja hotelli kontseptsiooni oluline osa omakorda on privaatsus ja vaikelu.
Sa ei saa vist ise ka aru mis sa seletad! Vastasid just, et pargist läbi jalutamine “lagastab parki”. Mõni samm jalutamist on aga tervislik!?!??? Mina pole küll täheldanud enese jalutamise juures, et roikad, praht ja murtud puud maha jäävad!
Pädaste poliitika on lihtne: lihtsurelik ei ole teretulnud. Ja miks peakski rikkad kliendid nägema tavalisi uudistajaid. Nii nagu mõisapoliitika oli sajandeid tagasi, hoitakse seda ka nüüd surematuna.
See, et asi suuresti toetustega üles ehitatud on… no ja siis…Loll on see, kes ei küsi!
Või hoopiski preili Sooäär?
Valetamisest (copy-paste Äripäevast):
Äripäev on esitanud kohtule dokumendid, mis tõestavad, et Sooäär valetas oma hagis toetuse tegeliku suuruse kohta. Nendest dokumentidest selgub, et Pädaste Mõis on EASi kaudu saanud kokku 10 055 701 krooni toetust. Erinevus Äripäeva ja Sooääre esitatud numbrites tuleneb sellest, et Sooäär soovis varjata Pädaste Mõisale 2006. aastal makstud toetust.
to Eelmisele
Botaanikaaed ja loomaaed ei kuulu eraomanikule. Siin on see põhiline küsimus.