Suured piimafarmid on piirangute pärast mures (2)

Suured piimafarmid on piirangute pärast mures

TULEVIK ON TUME: Mereranna ühistu juht Urmas Lehtsalu tõdeb, et investeeringutoetusest ilmajäämine võib panna ühistu valiku ette hakata karja vähendama. Foto: arhiiv

Eesti suurtootjad on mures põllumajandusministeeriumi plaani pärast jätta uuel eelarveperioodil (2014–2020) loomakasvatusehitise investeeringutoetusest ilma suuremad kui 300pealised lüpsikarjad.

Lõppeval eelarveperioodil lauda ehitamise investeeringutoetusest ilma jäänud TÜ Mereranna PÜ juht Urmas Lehtsalu ütles, et ta ei ole suurte piimatootjate investeeringutoetusest ilmajäämisega mitte kuidagi rahul, sest selle tulemusel peab Mereranna ühistu hakkama ilmselt piimakarja vähendama.

Kõljala POÜ juhi Tõnu Posti sõnul ei vasta tõele, nagu oleks enamik suuri piimatootjaid ennast lõpuni valmis ehitanud või et enamik neist peaks suutma ise hakkama saada. Uuel eelarveperioodil on Kõljala ühistul plaanis kindlasti investeerida. “Näiteks mõne vana lauda peaks ära lammutama ja nende asemel uue ja kaasaegsema ehitama,” sõnas Post, kelle hinnangul ei tohiks investeerimiskõlblike piimakarjade künnis piirduda 300 lüpsilehmaga.

Posti sõnul on lüpsikarja pidamine Eesti riigile väga tulutoov asi, sest enamik toodangust läheb ekspordiks, lisaks on suurtootjad väga olulised tööandjad.

Elu on vaja edasi viia

Enam kui kuuesajapealise lüpsikarjaga Kärla PÜ juht Ülar Tänak ütles, et temagi on investeeringutoetuse saamisest huvitatud, sest vaja on elu edasi viia. Väliskapitali omanduses oleva Trigon Grupi kontserni kuuluva ettevõtte juhi sõnul on Kärla PÜ olukord niigi üsnagi eriline, sest toetuse saamise tingimused võimaldavad kontsernil saada toetust samas mahus tavalise ettevõttega. Käesoleval eelarveperioodil sai Trigon kontserni loomakasvatusehitise investeeringutoetuse omale OÜ Kaiu LT ja Kärla piimatootja pidi poegimisfarmi rekonstrueerima ilma toetuseta. “Mina pean selle võrra efektiivsemalt töötama kui mul naabrimees, kuigi oleme ühesugused firmad,” rääkis Tänak teistele Saaremaa piimatootjatele osutades. Tänak lisas, et olgugi kontserni liige, on Kärla PÜ majanduslikult sisuliselt omaette ettevõte.

Kärla piimatootmisettevõtte juht märkis, et tänases situatsioonis on Kärla PÜ majanduslik olukord piisavalt keeruline ning investeerida pole praegu peaaegu et võimalik. “Ei ole nii, nagu mõni arvab, et suurtel läheb hästi ja raha voolab sisse,” sõnas Tänak. “Söödad, mis ma ostma pean, on nii jube kallid ja piima hind on ikkagi madal. Kolm asja – kütus, elekter ja sööt, need on nii palju tõusnud või tõusmas, et see on lausa päris košmaar,” lisas ta.

Tänak rääkis, et kuna Kärla PÜ ise söödateravilja ei kasvata, annab teravilja, aga ka silokomponentide hinnatõus end väga teravalt tunda. “Ausalt öelda on selline tunne, et masu ajal ka nii raske ei olnud. Nüüd on rapsi ja maisi hind natuke tagasi läinud, aga korra nad käisid ikka väga kõrgel ära,” rääkis Tänak, kelle sõnul on ettevõtte kulud söödale kokkuvõttes tõusnud oma 25–30 protsenti. “Positiivne on aga see, et piima hind on nina ülespoole võtnud. Kui mõnda aega oli piimakilo hind 27 senti, siis praegu on 29 senti,” ütles Ülar Tänak.

Eesti Suurpõllumeeste klubi juhatuse esimees Sivar Irval saatis hiljuti põllumajandusministeeriumile kirja, milles öeldakse, et piimatootjatele kavandatav investeerimispiirang ei võta piisavalt arvesse käesoleval aastal sõnastatud Eesti piimastrateegiat, mis peaks olema aluseks toetusmeetmete tingimuste määratlemisel. Kui piimandusstrateegias välja toodud eesmärgid kasvõi osaliselt ellu viia, siis ei tohi kehtestada suurtootjatele piirmäärasid.

Sivar Irval osutas, et jättes üle 300pealised karjad investeeringutoetustest ilma, jäetakse toetustest ilma tootjad, kes praegu annavad ca 70% kogu Eesti piimatoodangust ja kellele kuulub ca 55% kogu Eesti lüpsilehmadest. Samuti on suurtel piimatootjatel tähtis roll tööandjatena ja sotsiaalmaksude tasumisel riigikassasse. Näiteks üle 500 000eurose müügituluga piimatootjate keskmine aastane sotsiaalmaksu kulu on ca 1,1 miljonit eurot, samas kui kuni 500 000eurose müügituluga piimatootjate sotsiaalmaksu kulu on alla 0,2 miljoni euro.

Sivar Irval märkis, et üle 300pealistes karjades on lehmade produktiivsus võrreldes väiksemate karjade ja Eesti keskmisega tunduvalt suurem. See tuleneb loomade paremast geneetikast (parem geneetika tuleneb aastatepikkusest ja järjepidevast tõuaretusest), töötajaskonna professionaalsusest ja investeeringutest tipptehnoloogiasse, loomade pidamistingimuste ning tervise parandamisse. Kuna suurtootjate karja produktiivsusnäitajad on võrreldes väiketootjate karja omadega tunduvalt paremad, siis on just suurtootjatel võimalik investeeringutoetuste kaasabil oma tugevat karja laiendada ja olla konkurentsivõimeline ka rahvusvahelisel tasandil. “Kui me tahame, et suurtootjad jätkaksid laienemist, varustaksid piimatööstusi piisavas mahus toorainega ja oleksid konkurentsivõimelised ka rahvusvahelisel tasandil, siis tuleb jätkata suurtootjatele investeeringutoetuste maksmist ka uuel programmperioodil,” põhjendas Sivar Irval.

Midagi pole veel lõplik

Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban rääkis, et hetkel Eestis välja pakutud suurusepiirangud lähtusid erinevatest majandusnäitajatest, mis võtsid arvesse ettevõtete suutlikkust omavahenditest investeerida. Samas ei ole meetmete sihtgruppide osas midagi veel kokku lepitud ja aktiivsed arutelud sotsiaalpartneritega on käimas.

Iseenesest lähtub loomakasvatusehitistele karja suuruse alusel investeerimispiirangu sisseseadmine Euroopa Kontrollikoja investeeringumeetmete teemalisest auditist, mille üheks järelduseks oli, et investeeringutoetused ei ole piisavalt fokusseeritud. Seepärast on Euroopa Komisjon eelnõusse sisse kirjutanud, et põllumajanduse investeeringutoetuse puhul on toetuskõlblikud üksnes sellised põllumajandusettevõtted, mis ei ületa teatavat suurust; liikmesriigid määravad selle suuruse kindlaks maaelu arengukavas.

Kas vastav nõue Euroopa Liidu uue programmiperioodi õigusaktidesse ka tegelikult sisse jääb, on vara öelda, kuivõrd ühise põllumajanduspoliitika reformi osas veel kokkuleppele jõutud ei ole, rääkis Gorban.

Print Friendly, PDF & Email