Põllumajandusministeerium ei ole rahul jahiseaduse eelnõuga

Põllumajandusministeerium ei ole jätkuvalt rahul jahiseaduse eelnõuga, mille keskkonnaministeerium sel nädalal teist korda kooskõlastamisele saatis.

Septembris jahiseaduse eelnõu kooskõlastamata jätnud põllumajandusministeerium leiab jätkuvalt, et kokkulepe jahimeeste ja maaomanike vahel on saavutamata ning esitatud eelnõuga ei ole rahul ei maaomanikud ega jahimehed.

Eelnõu kohaselt on jahipiirkonna kasutusõiguse luba õigus saada vaid Eestis registreeritud juriidilisel isikul ja riigiasutusel, mis eelnõu koostajate hinnangul säilitab jahipiirkonna ühise majandamise ning suurulukite ühisjahi- ja jahipidamisvõimaluse võimalikult paljudele jahimeestele. Põllumajandusministeerium küsib aga, miks eristatakse ettevõtlusvabaduse andmisel juriidilisi ja füüsilisi isikuid ning ootab analüüsi, kas selline kitsendus on kooskõlas põhiseadusega.

Juba jahiseaduse eelnõu eelmise kooskõlastusringi ajal juhtis põllumajandusministeerium tähelepanu asjaolule, et lisaks teraviljale, kartulile, söödajuurviljale ja köögiviljale liigitatakse põllumajanduskultuurideks ka kaunviljad, tehnilised kultuurid, avamaal kasvatatavad köögiviljad ja marjad, lilled ja dekoratiivtaimed, haljassööda taimed, muud põllukultuurid ja kesa, lisaks püsirohumaa, puuvilja- ja marjaistandikud ning puukoolid.

Praegune eelnõu kasutab hüvitamist käsitledes üldmõistet põllumajanduskultuurid ning eelnõu seletuskiri mainib, et hüvitatakse ainult teravilja-, kartuli-, söödajuurvilja ja köögiviljakahjustused. Arvestades, et eelnõu seletuskirjas on väga detailselt kirjeldatud jahiulukite poolt kahjustatavaid puuliike ja neile tekitatud kahjustuste hüvitamise korda, peab põllumajandusministeerium vajalikuks detailselt lahti kirjutada ka jahiulukite tekitatud kahju põllumajanduskultuuridele.

Print Friendly, PDF & Email