Urve Sinijärv keskkonnaministeeriumist kirjutas ja kaitses doktoritöö teemal “Kunst ja loodus pargis” ning tegi seda Saare maakonna parkide näitel.
Sinijärv tõi oma töö kokkuvõttes välja, et parkide restaureerimise peamine eesmärk peaks olema parandada nende esteetilist ilmet.
“Kas ja mil määral on võimalik ühildada kujunduslikke ja liigikaitselisi eesmärke parkide restaureerimisel?” püstitas Sinijärv oma doktoritöö uurimisküsimuseks ning otsis sellele küsimusele vastust Saare maakonna 11 looduskaitsealuse pargi näitel. Töö põhisisuks oli restaureerimisülesande lahendamine ning eesmärk oli näidata, et teadliku ja järjepideva tegevusega on võimalik märkimisväärselt säilitada ja samal ajal suurendada nii parkide kujunduslikku väärtust kui ka elurikkust. Vanad pargid on Sinimetsa hinnangul sümbioos kunstist, ajaloost ja loodusest ning pakutud restaureerimislahendused Saare maakonna 11 looduskaitsealuse pargi näitel tõestasid selle võimalikkust.
Doktoritöös on kajastatud Audla mõisa park, Koikla mõisa park, Kuressaare lossipark, Kärla kirikupark, Lööne mõisa park, Muhu pastoraadi park, Mõntu mõisa park, Oti mõisa park, Pidula mõisa park, Pädaste mõisa park ja Tumala mõisa park.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
30 aastat tagasi oli see ühe kursusetöö tase, äärmisel juhul diplomitöö, nüüd siis lausa doktori saab pargikirjelduste eest.
mõisa park on ka kirjeldatud või on ainult need, mis veel mingil määral paistavad pargina. Lahetaguse – Bellingshausen, Luce, Wulff, kes vaid saarlastest lisaks – Kööp jne.
Pole see asi nii hull midagi.
http://www.artun.ee/popFile.php?id=2351
Kirjutise pealkiri loob sellest tööst lihtsalt vale ettekujutuse.
Kõikidest nimetatud parkidest on ilmunud juba varem põhjalikud uurimused. Nüüd lihtsalt jääb üle pargid looduses üle vaadata ja väike retsensioon teha. Kursusetöö – seda küll, kuid see on ka piir.
on kui neid uurimusi on tehtud varem, aga
miks need saladuses on peetud?
ära peidetud?
pole neist ilmunud trükist ega midagi
nüüd saab asi loodetavasti kaante vahele ja ka laiemale avalikkusele kättesaadavaks:)
ole mees ja loe aga veelgi parem, kui ise neist ühegi korda teeksid.
sirvisin siis seda “doktoritööd” trükivigu töö täis.
kui juba doktorant, mitmete abiliste ja keelekorrektoritega ei leia lihtsaid trükivigu, siis…
rämps töö
kurvastavalt lahmivad kommentaarid. kadedus…? kindel see. parandage meelt, kallid inimesed, maailmalõpp on lähedal!