
KUI PIKK ON MEREMIIL: Laste küsimustele vastates püüab Lembit Uustulnd oma vastust žestidega igati näitlikustada. Foto: Sander Ilvest
Suure reisilaeva kapten ja kirjanik, mullu oma esimese lasteraamatu kirjutanud Lembit Uustulnd kohtus esmakordselt kooliõpilastest lugejatega mitte oma kodulinnas, vaid Stockholmi Eesti koolis. Enam kui kuu aega hiljem astus kirjanik laste ette Saare maakonna keskraamatukogus Pipi Segasumma suvila jõulutoas.
“Juhtus küll nii, et Rootsis elavad ja Stockholmis koolis käivad lapsed jõudsid kodusaare pisikestest lugejatest ette,” tõdes Lembit Uustulnd. “Stockholmis rääkisin lastele kirjutamisest ja meremehe tööst 25. oktoobril.”
Sellest kohtumisest kirjutas pika loo Rootsis ilmuv Eesti Päevaleht. Lugu ilmus 31. oktoobri Estniska Dagbladetis pealkirja all “Kas kapten on olnud merehaige?”.
Kas on siis olnud?
“Lembit tunnistas, et päris alguses, kui ta merd hakkas sõitma ja oli motoristina purjelaevas tormisel merel, siis tundis ta tõesti ennast seal all pahasti. Pärast seda polevat aga sellist tunnet enam olnud,” saavad Rootsis ilmuva eestikeelse lehe lugejad teada.
Nii Stockholmi Eesti kooli kui ka Saaremaa ühisgümnaasiumi ja siinse vanalinna kooli õpilased esitasid kirjanikule-kaptenile palju asjalikke küsimusi.
“Kohtumised lastega on huvitavad. Teinekord küsitakse selliseid küsimusi, et ise küll selle peale ei tuleks. Näiteks Rootsis päriti, mis mu naine sellest arvab, et ma nii pikalt kodust ära olen. Üldse on lapsed avatumad,” mainis Lembit Uustulnd.
Mõlemal kohtumisel luges lasteraamatu “Ta ujub siiski” autor kuulajaile teosest katkendeid ette. Stockholmi kooli raamatukogule kinkis saarlasest kirjanik ka oma raamatu.
“Kingitud raamat on erakordne veel seetõttu, et autogrammid on sisse kirjutanud nii Lembit Uustulnd kui ka laeval seigelnud Mats ja Tõnn,” annab Rootsis ilmuv päevaleht teada.
Lapsed said kirjanikult-meremehelt teada ka raamatu sünniloost. “Kärbse” Lembit Uus-tulndi peas pani pinisema kirjanik Olivia Saar, kes andnud saarlasest kirjanikule lausa tellimustöö lastele mereteemaline raamat kirjutada. Lasteraamatu kirjutamiseks sai Uustulnd impulsi ka oma lastelastelt, kes kodus meremehi mängides ei olevat osanud õiget sõnavara kasutada.
Tuhandelise trükiarvuga “Ta ujub siiski” on ammugi läbi müüdud. Raamatukogudeski on see üks nõutavamaid trükiseid.
Lõppev aasta on Lembit Uustulndile kordaminekute rohke. Aasta alguses kohtus Uustulnd Stockholmis sealsete saarlastega. “Sattusime nõnda hoogu, et pidin oma laevast peaaegu maha jääma,” konstateeris Silja Festivali kapten.
Jõulukuu alguses esitles Lembit Uustulnd oma viimast raamatut “Kapten Toivo Ninnase üheksa lainet” Pärnus Viikingi spaas.
“Jõulude ajal olen merel. Koju peaksin jõudma vana-aasta õhtul. Selline see meremehe elu juba on,” võttis kapten-kirjanik jutu kokku.
Kaptenist kirjaniku lastesõbralikkus ja isiklik eeskuju lükkab küll ümber kiuslike pedagoogide-kasvatusteadlaste arvamuse, et ema ja isa peaksid oma lastega päevast-päeva koos olema ning pidevalt neid õpetama ja nendega tegelema. Ei pea ja ärgem mõistkem hukka ka neid mehi, kes perede juurest läinud, kuid oma südames ikkagi oma lastele aeg-ajalt mõtlevad.
Praegu kirjutatakse-räägitakse pidevalt, kuidas pered on hädas, kui isad Soomes ehitamas. Aga saartel on alati palju meremehi olnud, kes isegi poole aasta kaupa kodust ära. Pole neil kellelgi lapsed kasvatamatuse tõttu pätiks hakanud. Tähtis on hoopis see, milline oled siis, kui oled kodus.
Lembitu üle võime Saaremaalastena tõeliselt uhked olla! Mul on siiralt heameel, et ta on minu kunagine klassivend ja et me praegugi veel teineteist teame ja tervitame. Mulle tundub, et isana ja vanaisana on ta ilmselt parim, keda ette suudaks kujutada! Lembit on mees, kes madalalt ei astu ja kelle jäljed saavad sügavad. Edu talle ka uuel aastal!