Tänaseks on mitmed ametnikud paigutanud Saare maakonna omavalitsusi ühele oksale ning toonud esile hüved, mis võiksid kaasneda tsentraalses juhtimissüsteemis. Nende erinevate arutelude taustal jääb paljude pilk pidama Muhu vallal, kes toetub teistsugustele visioonidele. Miks ei ole siis muhulastel oma valla tunnetus kadunud?
Muhu saarel on tunda optimismi ja selleks on ka kindlad põhjused. Valla rahvaarv ei ole viimastel aastatel vähenenud. Ettevõtete arv ühe elaniku kohta on maakonna suuremaid. Valla eelarve on tugev ja tulumaks suurenes märkimisväärselt ka sellel aastal. Tänavune tulude kasv on maakonna suurim, järgmisel kohal on Kaarma vald. Kõik teenused toimivad. Lasteaia, kooli ja noorsootöö kõrge tase üllatab isegi suuremaid Eesti omavalitsusi. Endiselt leidub pädevaid spetsialiste peaaegu kõigis valdkondades. Muhus toimub iga nädal vallavalitsuse istung mitte seetõttu, et üheskoos küpsiseid süüa, vaid seista jätkuvalt oma saare arengute eest.
Muhu vald on edukas tänu oma inimestele. Muhulastel on võimalik jätkata samal kursil, investeerida inimestesse, reageerida kiirelt väljakutsetele, soodustada innovatsiooni, ettevõtlust ja organiseerumist. Muhu vallas on 52 küla. Kohalik omavalitsus on aktiivselt otsinud võimalusi, et kindlustada väärikas elukeskkond igale inimesele sõltumata tema asukohast. Lisaks sotsiaalmeediale ja teistele tänapäevastele infokanalitele, oleme kindlustanud infoliikumise vallaasutuste ja kodanike vahel läbi külavanemate juhtimistöö toetamise. Vastavalt vahenditele, peaks koostöö külavanematega veelgi rohkem süvenema. See on siiski valla suurim vabatahtlik abivägi. Kuid ka iga väike algatus on oluline. Erinevate kogukondlike tegevuste rahastamine jätkub Muhu vallas vähemalt samas mahus. Tähelepanu all on kõik vanuserühmad. Lähiajal algab uue sotsiaalkeskuse ehitus ning loodame rajada ka suurejoonelise noorte- ja vabaajakeskuse. Muhu saare noorsootöö sai alles hiljuti suurt tunnustust, kuna meie väikesel saarel pakuvad kaks asutust korraga suurel hulgal huviringe ja võimalusi vabaaja veetmiseks. Kuna noored vajavad väljundit ka hilisemas eas, on tulevases vabaajakeskuses arvestatud võimalustega teha professionaalset tööd IT ja meedia erialadel. Saarel peab pakkuma paindlike töötingimusi ja toetama kaugtöövorme. Ilma noorteta hääbub elu kogu maakonnas väga kiirelt.
Igasugune ettevõtlus vajab häid taristuid ja vallapoolset tuge. Maanteeamet on viimasel ajal teinud suuri investeeringuid Muhu valda ning selle heaks näiteks projekteeritakse praegu kergliiklusteid. Ka turismi arenguks on teedevõrgustik väga oluline. Vajalik on suunata külastajat rohkem väljaspoole transiitkoridori. Tänaseks on nii BBC, CNN kui mitmed teised suured meediakanalid toonud esile Muhu saare salapärasuse ja põnevad võimalused luksuslikuks puhkuseks. Viimasel aastal kasvas jõudsalt ka mereturism ning ainuüksi välismaalasi majutati sadamates üle 2 000 inimese rohkem kui varasematel aastatel. Lisaks võtab nüüd Kuivastu sadam vastu kaubalaevasid, misläbi saab korraldada mitmesuguste tootmisharude logistikat.
Oluline roll on kõigil saare elanikel. Ja siinkohal ei tohi unustada hooajalist muhulast. Oleme neid edukalt kaasanud valla töösse. Samas tahavad kõik midagi vastu saada – olgu selleks siis korrastatud ligipääsuteed või sotsiaalteenused. Järgmistel aastatel on kavas nende valdkondadega märksa rohkem tegeleda. Kui me väärtustame oma inimesi ja loome head tingimused eluks saare peal, püsib lootus, et asjad lähevad ainult paremuse suunas. Täpsematest plaanidest kirjutab uus Muhu valla arengukava aastal 2013.
Muhu omavalitsuse kaotamine tähendaks fookuse kadumist meie piirkonnast. Suunaksime vaid ressursse inimeste ja teenuste transportimisele. Valdade liitumisel ei ole võimalik tagada meie elanikele samal tasemel kiiret ja kvaliteetset põhiteenust ning arendada praeguses tempos meie avalikku ruumi ja kultuurielu. Selleks pole maakonnas lihtsalt ressursse ja piisavat huvide esindatust, olgu kasvõi üks suur vald. Omavalitsuste liitumisel ei suuda muhulased koguda nii palju toetust, et jätkata tööd praeguste visioonidega või seista muud moodi kodusaare huvide eest. Täna tehtud töö kaotab kiirelt teiste jaoks mõtte ja vormi. Olen veendunud, et meie positsioone arvestades toob see kaasa apaatsuse ja väljarände. Samas on meil naabervaldades suurepärased partnerid, kellega saab koostööd ainult süvendada. Olgu selleks siis hanked, planeeringud, haridus või ühine õigusabi. Kogu maakond peaks õppima ressursse paremini kasutama ja siin võiks olla suurem eestvedaja roll ka maavalitsusel.
Omavalitsus täidab seadusega ettenähtud kohustusi. Tänastest raskustest üle saamiseks on vaja iga kodaniku abi. Valdades peab märksa rohkem väärtustama kohaliku elanikkonda ning tagama inimestele tingimused ja huvipunktid, mis hoiavad rahvast oma piirkonnas ühtsena. Kõigis omavalitsustes ei ole see kahjuks enam võimalik. Valikud oleks pidanud tegema juba varem.
Mihkel Jürisson
Muhu valla arendusnõunik
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
“Täna tehtud töö kaotab kähku teiste jaoks mõtte ja vormi”.
Hea lause ja asjakohane sisu! Kogukonna juhtimises, väikeste ühiskondade, riikide osas kehtib.
Meie kõige suurem kultuuritus avaldubki selles, et me ei suuda väärtusi näha ja veelvähem hoida.
Juhtimises on vaja ainult konservatiivset joont hoida ehk seni kuni juhtimine pole enam kulupool vaid kui asi iseenesest. Toimiva kogukonna juhtimiseks raha ei kulu.
Juhtimine pole vaidlemine, ärategemine, kraaklemine, ülbitsemine. Juhtimine on kogukonnaga arvestamine. Kuid liikmed peavad olema sama ausad kui nõuavad juhtidelt vedajatelt. Selles mõttes on tark kui senised juhid end kätte võtavad ja asja ära teevad. Uued on tihti taas reformijad ja uutmoodi tegijad. Las see jääb tsirkusesse. Uued trikid ja värgid….
Muhu on ammu usaldusväärne ja minul on usk küll muhulasse. Ainult peremehetunnet ja uhkust ja tööd ja tööd ka koostööna.
Väga asjalik ja normaalne kirjutis nn. haldusreformist
Meil on ju ka super vallavanem!
siin on pikemalt sama artikkel
http://www.muhu.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=NewsFront&f=viewNews&id=147
Kena inimlik kirjutis.
Ainult lõpu poole läks asi natuke segaseks:
“…
Valdade liitumisel ei ole võimalik tagada meie elanikele samal tasemel kiiret ja kvaliteetset põhiteenust ning arendada praeguses tempos meie avalikku ruumi ja kultuurielu. Selleks pole maakonnas lihtsalt ressursse ja piisavat huvide esindatust, olgu kas või üks suur vald.
Omavalitsuste liitumisel ei suuda muhulased koguda nii palju toetust, et jätkata tööd praeguste suundadega või seista muud-moodi kodusaare huvide eest. Täna tehtud töö kaotab kähku teiste jaoks mõtte ja vormi. Meie positsioone arvestades toob see kaasa apaatsuse ja väljarände.
…”
Küllap mõeldakse ikka liitumise asemel ühinemist või ei suudeta lihtsalt kahel täiesti erineval asjal vahet teha.
Muhulastele edu! Muhulased olid ka Valjala konverentsil ühed kõige kindlamad Üks saar — üks omavalitsus! lähenemise pooldajad.
ma’p tia suurt sellest revormist, aga kümme vuastat tagasi oravad ja sarvikud rjaakisid kualitsioonilepes ikke valdade liitumisest, ja egas ühineda põlegi niisama võimalik. Niigui sõja aal kiideti vene võimu, et siis suab iga mees endale kombaine või rakturi
Sestap Muhu mehed tiadvad kuda valla vjarki aada ilma vene massinata
Volts, ää hakka tähte närima! Pealegi pole neil kahel sõnal nii erinev tähendus üht!Samamoodi kui “ühendus” võrdub “liit”. Kui sealt ongi võimalik mingi erinevus leida, saavad ometi kõik asja mõttest aru (mõne erandiga).
Ei ole tähenärimine, eriti kui arvestada muhulaste proteste, kui neid saarlasteks kutsuda.
Haldus(territoriaalse) reformi mõistes on:
ühinemine — uue haldusüksuse moodustamine kahe või enama senise haldusüksuse baasil
ja
liitumine — ühe haldusüksuse suurenemine kahe või enama haldusüksuse lisamise tulemusena.
Ehk näiteks Muhu ja Orissaare valla ühendamisel saaksime ühe täiesti uue valla kahe valla asemel ja liitmisel saaksime suurema Orissaare või Muhu valla.
Kirjutise esimeses pooles aga kirjutab Mihkel Jürisson Muhu valla ja kogukonna eluolu, ehk kõike seda, mis on seotud ühe konkreetse omavalitsuse korraldusega – kuidas asi on kõik kena, kuidas Maanteaamet on palju investeerinud, kuidas transiit toimib jne jne. Sellisel juhul tähendab omavalitsuse liitumine hoopis omavalitsuste koostööd läbi omavalitsuse üksuste liitude ja muude ühenduste. Ja lõigud kus ta sisult kirjutab omavalitsuste liitumisevastu Muhu seisukohalt vaadatuna, tähendavad tegelikult, et Muhu vald keeldub koostööst teiste omavalitsustega.
PS. Et ei tekiks nüüd jälle mingit valearusaama, siis mina ei ole haldusterritoriaalse reformi pooldaja. Mina pooldan valdade liitumist kuni kahetasandilise omavalitsussüsteemi loomisele Saare Maakonnas. Eestis on hetkel ühetasandiline omavalitsuste süsteem, Pranstusmaal on SEITSMETASANDILINE, kahetasandiline oleks täpselt paras — ei lõhuhutaks kogukondliku olukorda (muhulane oleks ikka muhulane ja tegeleks oma asjadega ning sõrulane… ja linnavurle…) ja samas kaoks Saare Maakonnas mõttetu konkurents ja dubleerimine.
no muhulane pole rahvus see on elukutse!!!!
kui alguses ühineda, siis hiljem või koheselt ka liidetakse
Saare maakonnas võiks olla kolm omavalitsust: Saaremaa, keskusega näiteks Valjalas, Muhumaa ja Kuressaare. Muidugi on mul kahju valdadest, mis ei ole Valjala, Kaarma ja Pihtla, sest neid ei oota ühinemisel kindlasti midagi head. Suured ja rikkad tõmbavad ikka teki enda peale ja seda nn teenust peab igaüks ise Kuressaarest või mujalt otsima minema. Selliseid asju, nagu nn väikevallad ise oma inimeste jaoks teha on suutnud, pole ühes teenust pakkuvas vallas küll loota. Hea, et Lümanda, Kärla ja Kihelkonna nii palju asju on suutnud ette võtta, mida keegi ju ära ei võta, kui ikka inimesed alles jäävad. Inimestega on aga nagu kaladega, nad liiguvad ja teadagi kuhu.
Võib-olla peaks valdade jätkusuutlikkust hindama mitte ainult elanike arvu ,vaid mitmete näitajate põhjal nagu
elanikkonna vähenemise kiiruse, vanuselise koostise ja tulumaksu laekumise järgi.