
TEAB, MIS RÄÄGIB: Põllumajandustehnika maaletooja Andres Tammeli sõnul vajavad väiketootjad head tehnikat, et kiirel ajal tööga kähku valmis saada. Foto: Arhiiv
Eesti suurpõllumeeste klubi leiab, et väiketalunikud kasutavad investeeringutoetusi liiga kalli ja võimsa tehnika ostmiseks.
Eesti suurpõllumeeste klubi juhatuse esimees Sivar Irval märkis seoses uue maaelu arengukava koostamisega põllumajandusministeeriumile saadetud kirjas, et praegune maaelu arengukava kohtleb suurtootjaid võrreldes väiketootjatega osa investeeringutoetuste puhul ebaõiglaselt. Oma väidet põhjendas ta muu hulgas väitega, et suurtootjad ei saanud käesoleval programmiperioodil investeeringutoetust tehnika ostuks (meede 1.4.1), sest toetuse saamiseks pidi töötajaid olema alla kümne.
“Samas ostis suur osa väiketalunikke meetme 1.4.1 toetuste kaasabil tehnikat, mis oli palju võimsam ja kallim, kui tegelik vajadus,” märkis Irval ministeeriumile saadetud kirjas. “Tulemuseks ressursi raiskamine ja ebaotstarbekas kasutamine,” lisas ta.
Saare Häälele Sivar Irval teemat pikemalt kommenteerida ei soovinud, öeldes, et ta ei soovi kellegi peale näpuga näidata, aga nii need asjad on.
Eesti talupidajate keskliidu peadirektor Kaul Nurm ütles, et väide, nagu ostaksid väiketalunikud kokku liiga kallist tehnikat, ei põhine mingitel statistilistel andmetel, vaid on lihtsalt laest võetud. “Seega ei nõustu me selle väitega,” sõnas Nurm.
Eesti talupidajate keskliidu peadirektor märkis, et põllumajanduspoliitika eesmärk ei olegi raha tootjate vahel võimalikult võrdselt ära jagada. Poliitika kaudu seatakse eesmärgid, milleni tahetakse jõuda, ja vastavalt nendele seatakse vahendid ja nendele ligipääsu tingimused. “Aga see iseenesest on juba pikem jutt,” ütles Nurm.
Leisi vallas tegutseva viljakasvatusettevõtte OÜ Agriman juht Martin Salu ütles, et enamik põllumeeste tehnikat on ostetud ikka vastavalt vajadusele ning väga palju üle oma varju ei hüpata. “Ülemõistuse võimsad ja kallid need masinad minu meelest ei ole, mingil määral võib-olla on natukene luksuslikumad ja väikse varuga võetud,” rääkis Salu. Samas leidub Salu sõnul kindlasti ka mõni selline põllumees, kes ostab endale ainult kallist tehnikat kokku. “Usun, et mõni näeb selles äriideed, et masin viie aasta pärast veel korraliku hinnaga maha müüa,” pakkus ta.
Põllumajandustehnika maaletooja A. Tammel AS Saaremaa esinduse juht Andres Tammel ütles, et talle ei meenu, et mõni põllumees oleks täiesti mõttetult ostnud suure masina, ilma et sel poleks piisavalt otstarvet. Kindlasti ei suuda väiketootja kasutada masina ressurssi nii palju, kui mõni suur ettevõte, kus on tööd rohkem ja tööprotsess pikem. Kui keegi ostab endale 200-hobujõulise traktori, et vedada sellega 10-tonnist käru, siis on see tõesti ressursi raiskamine.
Tegelik elu näitab, et väiketootja tavaliselt võõrast tööjõudu ei kasuta ja kiirel ajal üksi toime tulemiseks kuluvad jõudluse tõstmiseks ära nii võimsam traktor kui ka võimsamad haakeseadmed.
Paljud talud tegelevad nii maaharimise kui ka loomakasvatusega. Talunik peab olema ühel ja samal päeval laudas ja põllul ning tegelema lisaks raamatupidamise ja toetuseasjade ajamisega. “Siis on tõesti nii, et iga päev maksab, eriti kui sul on heinategemise aeg ja kuiva ilma on sõrmede peal loetud päevad,” rääkis Andres Tammel.
Saarte Hääl uuris ka, kas põllumajandusministeerium on nõus väitega, et väiketalunikud ostsid meetme 1.4.1 toetuste kaasabil tehnikat, mis oli palju võimsam ja kallim, kui tegelik vajadus. Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban vastas pressiesindaja vahendusel, et Euroopa Liidus ei toetata vana masina või seadme asendamist samaväärsega – investeeringutega peab kaasnema lisandväärtus ning need peaksid kaasa aitama struktuursetele muudatustele põllumajandussektoris. Selle eelduseks on, et tootja kas laiendab oma tegevust, mitmekesistab tegevusalasid või läheb investeeringu abil mõnda muusse tegevusvaldkonda. Lisaks tuleb siinjuures silmas pidada, et käesoleva programmiperioodi maaelu arengukava üks eesmärke oli aidata kaasa kogu sektori konkurentsivõime paranemisele. “MAK 2014–2020 raames kaalume väiketootjate jaoks eraldiseisvat lihtsustatud kujul toetusskeemi,” sõnas Gorban.
Kodanik Irvalis on minu arvates tõstnud pead eestlastele nii loomuomane kadedus. A`la näe tema sai ja mulle ei antud. Lausa hale on lugeda sellist kirjutist nn. suurettevõtjalt. Ressursse raisatakse meie riigis küll väga palju, aga see, kui talunik saab endale lõpuks korraliku tehnika seda minu arvates küll ei ole.
kas see, kes tegelikult tööd ei tee?
Sehändse jutu peale unub küll sahtel lahti!Sobiva selli on see suurpõllumeeste klubi etteotsa valinud.Võibolla võiks mõnel traktoril kuue asemel neli silindrit olla, kuid lootus areneda sureb ka meil viimasena.
Põhiosas jääb meie rolliks ikka kolhooside vanu henges hoida!
Pole hullu,praegu toetused nii suured,et võib ka 300 hj taktoriga 10t käru või paari meetrist niidukit vedada.
Paneb imestama, et Irval end nii tähtsaks peab ja nimetab suurtootjate esimeheks. katsugu oma kinnisvara äridega hakkama saada ja ärgu toppigu oma nina eesti tootjatele killustamisele.
Tere,
kahju, et ajakirjandus rebib kontekstist 1 lause välja ja kommentaatorid seda “püha graalina” võtavad ning materdama asuvad. Selle kirja taustaks oli info, et suurtootjatele ei soovita uuel perioodil üldse raha investeeringutoetusteks anda. Sellest ka suurtootjate reageering. Minu kiri Ministeeriumile oli 8 lk. pikk. Ei minul, ega Suurpõllumeeste Klubi teistel liikmetel ei ole midagi talunike ja väiketootjate vastu. Kõik peaksid eksisteerima. Mis puudutab seda tehnika kasutamise lauset, siis siinkohal toon välja selle punkti kogu sõnastuses kirjas Ministeeriumile: “Suurtootjate ebavõrdne kohtlemine võrreldes väiketootjatega programmperioodil 2007 – 2012. Ei saa väita, et käesoleval programmperioodil 2007-2013 on olnud suurtootjad eelisseisus, kuna näiteks 500 kohalise lüpsilauda ehitusel langes toetuse osakaal koguinvesteeringu puhul ca 25%-le. Samas, kui väiketootja sai näiteks 200 või 300 lüpsikohaga lauda ehitada toetusemääraga 40% või 50%.
Käesoleval programmperioodil ei saanud suurtootja investeeringutoetust tehnika ostuks (meede 1.4.1). Peamiseks piiranguks oli töötajate arv, mis pidi olema alla kümne. Kuna piimatootmine on suhteliselt tööjõumahukas (võrreldes näiteks teravilja kasvatamisega), siis piimatootjad, kes toodavad ca 70% – 80% kogu Eesti piimatoodangust ei saanud antud meetme alt toetust.
Samas ostsid suur osa väiketalunikke meetme 1.4.1 toetuste kaasabil tehnikat, mis oli kordades võimsam ja kallim, kui tegelik vajadus. Tulemuseks ressursi raiskamine ja ebaotstarbekas kasutamine.”
Edu ja tarkust kõikidele.
Sivar Irval