“Kes saab suure palga, elab igal juhul stressivabalt, ostab süüa, mida tahab. Aga see, kes miinimumpalgaga tööd rügab, peab mõtlema, kas saab hambaarstile, ravimeid osta… Ja see omakorda tekitab stressi.”
Nii ütles üks küsitletud inimestest, kes peab igas kuus hakkama saama 290-eurose sissetulekuga ehk Eesti ametliku miinimumpalgaga.
Saare maakonnas elab selliseid inimesi umbes 2500. Neist 40 peavad pisku teenimiseks käima tööl kahe või enama tööandja juures. Rahvastikuregistri andmetel oli Saare maakonnas sel aastal palgasaajaid 13 775. Siiski tuleb täpsustada, et nii palju palgasaajaid oli vaid juunikuus. Näiteks jaanuaris oli sama näitaja 13 137.
Tegevusvaldkondade järgi on enim miinimumpalga saajaid valla- ja linnavalitsustes, elamuehituses, hotellinduses ja jaekaubanduses. Miinimumpalka teenitakse veel koristajatena, restoranides ja muudes toitlustuskohtades töötades, piimakarjakasvatuses, hoonete halduses, kaubaveol maanteel ja haiglas töötades.
Mehed ei lepi
Nädala jooksul ei leidnud me Saaremaalt mehi, kes olnuksid nõus 300 euro eest kuus tööle tõttama. Meeste jaoks algab miinimumpalk 500 eurost kuus. Vastasel juhul minnakse tööle hoopis välismaale või aidatakse naabrimeest, teenides n-ö mustalt.
Kõik küsitletud peale ühe naise soovisid jääda anonüümseks. Marina Kaunis Uduvere külast tunnistas, et tema palk on küll 320 eurot, aga ega see miinimumpalgast oluliselt erine. Püha kiriku perenaisena töötav Marina arvas siiski, et ka väike palk on parem, kui üldse mitte raha saada.
Kuigi Pühasse on kodust 20 kilomeetrit, viib ta hommikul kõigepealt lapsed Kaali kooli. Kuna tema abikaasa töötab
Pihtla POÜ-s, saab sõite ühildada. Et pere neli last ja vanemad korraga sõita saaksid, on soetatud väikebuss, mis võtab aga ka rohkem kütust.
Kui linlastele tundub, et maal oma majas on kergem, siis Marina nii ei arva. Esiteks tuleb maja pidevalt korrastada ning omal ajal tuli remondiks võtta pangalaenu, mis röövib siiamaani osa pere sissetulekust.
Kuigi pereisa teenib kuus ligi 500 eurot, ootab teda lähiajal ees operatsioon, millest taastumine võib võtta aega. Aega aga lastega perel ei ole. Lapsed käivad ringides, ametikoolis õppiv vanem poeg vajab samuti vanemate tuge. Ka ei saa ema pisipojale selga panna tema vanemate õdede riideid.
Hoolimata raskustest on pere siiski optimistlik ning Marina kavatseb koos õe ja emaga lähiajal luua catering-teenust pakkuva firma, sest kookide küpsetamine ja toidutegemine on praegu perenaisena töötaval naisel selge.
Maakaupluses müüjana töötav Kristiina*, kel lapsed juba suured ja elavad omaette, rääkis, et kui on palgapäeval oma miinimumpalgast ära maksnud elektri- ja telefoniarve, majakindlustuse ja teised kuumaksed ning pangale aastate eest võetud majalaenu makse, jääb tal elamiseks kuuks ajaks kätte 40–50 eurot.
Kristiina tunnistas, et on 20 viimast aastat pidanud lisaks müüjaametile töötama ka teisel töökohal. Seal makstakse palka tunnitasu alusel. Lisaks käib ta sugulasel abiks loomi talitamas, sealt saab mune ja piima. Suvel tuleb aga juurikapeenraid ja kartulivagusid rohida. Selleks peab aega võtma une arvelt.
Haridusasutuses poole kohaga nõudepesija-koristajana töötav kahe
lapse ema Sille* saab kuus natuke alla 200 euro. Siiski on ta rahul, sest rahast tähtsam on tema jaoks iseseisvus, mille omateenitud raha annab. Kolm päeva nädalas on tema sõnul paras koormus laste kõrvalt tööl käia.
Palgale lisandub lastetoetus. Samas peab ta kasvavatele lastele pidevalt riideid ostma. Uusi riideid nad endale lubada ei saa, seega tuleb sobivaid esemeid otsida “nodipoodidest”.
Sille suur unistus on autojuhiload, sest oma auto annaks suurema liikumisvabaduse. Praegu tuleb tal õhtuti marssida kolm kilomeetrit töölt koju.
Sille rääkis, et maal elav meheema koos teiste sugulastega aitab neid toiduainetega nagu mahlad, maasikad, porgandid, sibul, õunad, kartul, aga selle eest tuleb ka maal abiks käia talutöid tegemas.
Sille tunnistas ka, et kui lapsed oleksid vanemad, läheks ta Soome tööle, sest soome keelt ta natuke oskab. Samas teenib ta abikaasa kodus nii palju, et Soome tööle minek eriti ahvatlev ei tundu.
Elu kokku hoides
40-ndates aastates miinimumpalga eest müüjana töötav ja maal elav Monika* ütles, et see, mis on hindadega toimunud pärast eurole üleminekut ja kui visalt püsivad on palganumbrid, tekitab masendust. Monika märkis, et korteris elamine talle sobib, sest praegune korter on ahjuküttega. Küttepuude ostmiseks tarvilikku raha kogub ta eelnevalt poole aasta jooksul.
“Hästi pean arvestama, mida ja kui palju ostan. Ostan allahinnatud toitu ja esmatarbevahendeid, millel on sooduspakkumine,” rääkis ta.
Üksi last kasvatav Monika väldib laenu võtmist ja kui seda vahel siiski teha tuleb, siis laenab pigem väikese summa ja tuttavatelt ning maksab kohe järgmisel palgapäeval tagasi. “Ma lihtsalt ei lähe poodi ja olen söömata, kui raha ei ole,” sõnab ta.
Aga mida ta endale vahel lubada saab, kas näiteks juuksuri juures või ujumas käia? “Vahel tunnen, et tahaks endale midagi lubada, ühe ilusa spaapäeva näiteks, aga tegelikult käib see mulle üle jõu. Oleks ometi midagi, mis aitaks maandada seda pinget ja stressi,” rääkis naine, kes paneb aeg-ajalt raha kõrvale, et näiteks poole aasta jooksul üks kord juuksurisalongis käia. “Aga siis ka ei mingit värvimist, vaid lihtsalt lõikus!”
Monika sõnul on tema jaoks esmatähtsad lapse kooliriided ja kooliasjad. Samas, ise teenindajana töötades ei saa ta ju ka ükskõik kuidas välja näha. “Aga ei ole nii, et lähen poodi teksasid ostma, mina suundun ikka second hand’i ja vaatan sealt.”
Monika lisas, et enda jaoks raha kogumisest tal küll midagi välja ei tule. Lapsele on ta teinud küll elukindlustuse kogumisega, et kui too keskkooli lõpetab, oleks selleks ajaks mingigi algkapital olemas. Tahaks ju, et laps ka rohkem haridust saaks ja pärast gümnaasiumi lõpetamist lihttööliseks ei läheks.
* Nimed muudetud .
Nipid ellujäämiseks
Prae kartuleid õlita. Sibul annab parema maitse, isegi kui praed vaid veega.
Tee moosid suhkruta. Näiteks peab talve hästi vastu pohlamoos ning katsetatud on ka õuna- ja mustikamoosiga.
Jõhvikaid säilita vee sees.
Pane sai, leib sügavkülma. Kui külmkappi pole, tee kuivikuid. Soojenda ja värskenda neid pärast praeahjus, väga hea ja pehme leib tuleb.
Sügisel korja ja soola seeni, samuti kurke.
Kohvi asemel tarbi ravimtaimedest taimeteed.
Riideid soeta kaltsukatest.
On ka mitmesuguseid abiorganisatsioone, kes jagavad nii toidu- kui ka riideabi.
Kui ikka kõht tühi ja meel mõru, siis ära jää oma murega üksi, vaid otsi abi!
Tõnu Veldre, Ivika Laanet
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Miinimumpalk on nõiaring. Paremaks ei lähe läheb hullemaks.
Kui noored lahkuvad, lapsi jääb vähemaks, pensionisaajaid lisandub, ametnike arv tõuseb, turg on mikroskoopiline … mida enamat soovidagi. Kes loodavad tööandjatele või riigiabile on valel teel.
Üldjoontes võiksid alampalgasaajad luua põhitöö kõrvalt ühisettevõtte. Kasvatama, esmatöötlema, pakendama, turustama toitu. Kogukonna põhimõttel. Spetsialiseeruma. Vahetama toitu. Valmistama. Maid rentima kui neid paraku pole. Looma katuseks MTÜ vormis ettevõtluskeha. Taotlema väiksemat sorti rahastusi. Tähtis on leida ja lihvida loomupäraseid oskuseid ja pühendumus. Esialgu tuleb siht võtta elada endale. Kuna oleme kodanikud ja vajame sotsiaalsust on vaja suhelda….
Väikestes kogukondades ei saa loota palgatööle. Tuleb ellujäämiseks ise saada spetsiks või meistriks. Võtab küll aega kuid selleks on ühiskond, riik ja Tööamet.
Tähtsad on lihtsad oskused. Toidu kasvatamine, töötlemine, valmistamine, vahetamine. Kui suur osa palgast läheb toidu ostuks ja sooja ostuks siis tuleb ise sellega tegeleda ja leida võimalusi, mis tekib ühistegevusest.
Ehk kel palk pole ootuspärane looge omavahel toiduring, ja vahetage teenuseid, kaupu. Ülejääke hakake ühiselt müüma…
Kui peaks hästi minema pühenduge hooldemajandusele. Inimesed jäävad aina üksikumateks ja järjest enam inimesi on tulevikus nõus korralikus hooldekodus elama. See võiks olla ideaalne. Toit samast, töötlemine. Koguda mälestusi ja neid presenteerida…..
Just läbi enda saad ka ilmale pakkuda, muidu lakkamatu kiire, nõiaring ja kui orav rattas. See ei lõppe iseenesest kui ise ei pinguta.
Pakun sotsiaalse ettevõtluse mudelit. Lihtne on rääkida, kuid kui on mõte ja unistus on see parem kui tume tulevik.
kõik kes vähegi midagi oskavad teha põgenevad saaremaalt esimese hea tööpakkumise peale
ei ela,ei sure.
eesti nagu mexico ja muud kaootilised ladina riigid,kõik ihkavad usa-sse jm.oma õnne otsima,kahju nats…..
Igatahes mina elan hästi ja kes viriseb, see on oma hädades ise süüdi. Kes teil keelas juristiks õppimast. Minu sissetulekud on soliidsed ja maailmavaadegi purpurpunane.
Siin ei jää muud üle,kui küsida ,Volli,kas sul on mõni nupp lahti?Üks haritud inimene ei räuska terves internetis,kuulutades kõigile oma haridust ja oma tõde.Nii harva,kui ma ka kommenteerima ei satu,on ikka ees Volli oma purpurpunase maailmavaatega ja muudkui õpetab teisi elama.Et sul kaktus p….sse kasvaks,et sul vihmavari kõhus lahti läheks ja et sul siil pe…sse pesa teeks.Head soovid.Homme ju esimene advent.Kui sind ei huvita teiste inimeste mured ja huvid,siis hoia vähemalt pühade puhul oma näpud arvuti klahvidest eemal! Kõikidele headele inimestele aga head esimest adventi ja rõõmsat jõuluootust!
Anne, palun ära tee selliseid üldistusi (ja siis veel levita neid), et kui Nimi lahtris on kirjutatud Volli, siis kirjutise autor on purpurpunase maailmavaatega ja muudkui õpetab teisi elama. Anne, saad ju isegi väga hästi aru, et ühelgi lollil ei ole keelatud Nimi lahtrisse kirjutada Volli!
(Kas sinu kommentaar olnuks teistsugune, kui Nimi lahtris olnuks Anne? Ise otsustad!!! aga on ju oodatav, et neid “Vollisid” tuleb nüüd veel rohkem kommentaariume aga aravata, et need on kõik ühe inimese kirjutatud…)
Kõikidele inimestele head esimest adventi ja rõõmsat jõuluootust!
Kui Eesti riik maksaks pensone nagu Kreekas siis poleks meie abi andjad ,vaid saajad.Õigem oleks.Miinimum palka tuleks tõsta ja pensone.Rahvas meil väga rahulik valitsus teeb ,mis heaks arvab.Kaitse kulutusi kärpida, varsti pole enam inimesi, keda kaitsta.
See Volli on oma kommentaaridega ja neis sisalduvate targutustega väga paljud lugejad surmani ära tüüdanud, väga kurb, kui inimene ei näe oma ninaotsast kaugemale.
Pigem on praegu parim aeg oma vana ahjulogu väljaviskamiseks ja elektriküttele üleminemiseks.
Hea kui on see väike palk, aga on ka neid kellel ei ole sedagi!!!
selliseid inimesi kyll kes kusagilt senti ei saa,kuradi moodi nad ära elavad???
Eks meie Fooliummütsi Andrus annab neile hädaabikorras neid kuulsait SEEMNEID nälja kustutamiseks.
Pigem tuleb esitada küsimus, kuidas selle rahaga toime tulla Saaremaal, kus kõik on kõige kallim ja mida vaja seda ka ei ole!
Miinimumi makstakse seal, kus põhiliselt sulli kõvasti liigub – need on restoranid, kõrtsid ja majutusasutused (kodu- ning talumajutus). Siis muidugi kõik ehitusfirmad ja talud, rääkimata muidugi üksikisikutest ettevõtjatest.
Sellega ei ole võimalik ära elada!
Samas soovitaks inimestel, kellel raske, osalege küikides sotsmeedia mängudes ja sealt võite saada igasugu asju, mis vajalikud ja samas, mis pole vajalikud, saab kingikotti panna. Kellel Facebook lehte pole siis näiteks 1 koht kus siis saab ka ilma FB-ta on http://www.gallup24.ee
Ehk et kõike tuleb proovida ja kui internet kodus olemas, saada kliki eest asju, pole patt!
Tuleb ajaga kaasas käia. Mõlemad laualipud olgu lauale panemiseks valmis. NLKP pilet peab ka olema teada kohas. Ei saa ennast EW ehitamisega liialt siduda.
Olen sinuga, Veiko, üldjoontes nõus kuid…
Kui altis oled Sa ise ühistööle? Ega vist mitte eriti ning põhjus on väga lihtne – keda neist, väheharitud sotsialistidest usaldada võib?
Nad (väheharitud sotsialistid) ei oska ilma käskimata külvata ega korjata, nad on elanud alati lootuses kaastundlikele inimestele.
Nad ei ole suutelised kogukonnana toimima, nad suhtuvad teistesse halvasti, hoomates samas omasuguste sallimatust endi suhtes. See on nõiaring.
Pööbel ongi seepärast pööbel, et ta ei ole suuteline suurelt mõtlema – kui veidigi raha üle jääb, ostetakse oos bomiil või televiisor.
Roomama sündinu lennata ei suuda!
see on nüüd küll hea mõte. Hea võimalus, kuidas kogu sissetulek elektrimüüjatele loovutada :)
Teie plaanil on jumet.
on seda kõike näha,et paljudel raske saares!Ja kurb tõdemus on ka see,et paremaks ei lähe vaid hullemaks,sest inimeste kulud tõusevad veel tulevikus meeletul kiirusel,kogu inflatsioon sööb palgad!Meid päästaks SAARLASI ainult nafta leid merest!Kahju,soovin inimestele jõudu ja jaksu sel raskel teel!
PLAAN B ,
NIPID NÄLGIMISEST VAJA TEHA!
euro hinda ei tõsta.Näiteks tavaline kilest vihmakeep.Vist 1.50 Eesti rahas.Muideks,sama hind ka eurodes.Toiduainete hinnad kerkivad,ravimite hinnad kerkivad,elekter,bensiin,kommunaalkulud,bussipiletite hinnad – kerkivad.Ainus,mis püsib,on palk.Kui peres laps/lapsed,mõjub irvitusena soovitus kartuleid veega praadida (ka sibul andvat hõrku maitset)
290 euroga? Päevas mõtlete või? Enam vähem.
Ahaa, aga just sellepärast tõstsimegi elukallidust: elekter, õhk, vesi, söök, jook, kütus, kõiki hindu ja aktsiise, koormisi ja kümnist oleme ainult kasvatanud ja tõhustanud, ühesõnaga “pingutasime kruvi viimase vindini pingule”. Eestis on UHKE elada, üks käis HUMMERiga Riigikoguski asju ajamas.