KOOL SAI LÄBI: Koolitaja Terje Paes Põlvamaalt jagab viimaseid näpunäiteid äsja tunnistuse saanud Kaie Seilile ja Lili Meierile. Foto: Tõnu Veldre
160 akadeemilise tunni jooksul omandasid 50–74-aastased Saaremaa töötud teadmisi, kuidas aidata neid, kes ise endaga enam hakkama ei saa. Esmaspäeval sai 19 värsket tugiisikut kätte tunnistuse.
Kolme nädala jooksul arendati koolitusel osalejate suhtlemis- ja praktilist toimetulekuoskust ning anti teadmisi seadusandlusest. Koolitatavad tegid tutvust inimeste võimalike sõltuvusprobleemidega ja läbisid esmaabiandmise baaskoolituse. Lisaks saadi teadmisi perevägivalla äratundmisest ja selliste juhtumitega toimetulemisest.
Et tegemist oli töötutele mõeldud projektiga, arendati lisaks erialastele teadmistele ka koolitatavate isikuomadusi. Suhtlemisoskus, isiklik motivatsioon, stress ja selle juhtimine, karjääri planeerimine ja praktilised tööotsimise oskused olid teemad, mida koolitatavatele õpetas Terje Paes Põlvamaalt.
Vastsaadud tunnistuse üle uhkust tundev Sirje Riik, kes enne pensionile jäämist töötas nii põetaja kui ka lasteaiakasvatajana, tunnistas, et tugiisiku tööd on ta sisuliselt teinud juba aastaid, seni puudus tal lihtsalt vastav paber. “Nüüd olen diplomeeritud tugiisik,” uhkustas Riik.
Vahetult pärast koolituse lõppu toimunud vestlusringis rõhutasid kõik õppurid, et vaatamata sellele, kui vana sa oled, mine õppima, kui selleks vaid võimalus avaneb.
Näiteks selle kursuse vanim õppur alustas kursust 74-aastaselt, lõpetas aga juba 75-aastasena.
Uutest teadmisest olulisemaks peeti suhtlemist teiste inimestega. Samas muretsesid kursuslased, et kui uuel erialal peatselt tööd leida ei õnnestu, võib õpitu sootuks ununeda. Pealegi olevatki tugiisikuna töö leidmisega Saaremaal raskusi. Valdadel on juba olemas sotsiaaltöötajad ning enne uut eelarveaastat pole lootust, et uusi tegijaid tööle võetakse. Seega arutlesid kursuslased tõsimeeli, et pärast soome keele kursuste läbimist siirduvad nad tööle hoopis Soome.
Ka kursuste korraldaja Silja Kruuser tunnistas, et seni puudub saarlastel harjumus kasutada tugiisiku teenust. Samas jõuab sotsiaaltöötaja abivajajani vaid paar korda kuus. Kursuse lõpetajatest koostatud nimekiri saadetakse lähiajal kõikidesse maakonna omavalitsustesse. Kursuslased ise mõlgutavad mõtteid luua mittetulundusühing, mille kaudu saaks abivajajad endale ise tugiisiku tellida. Võiks ka pakkuda puudega laste vanematele lastehoiuteenust, arendati ideed edasi.
Silja Kruuser lisas, et sama programmi raames õpetatakse inimestele veel ettevõtlusega alustamist ja klienditeenindaja ametit. “Kui veel mõni töötu saareelanik vanuses 50–74 eluaastat soovib oma elus uue lehekülje keerata, võib ta julgesti meie poole pöörduda,“ julgustas Kruuser inimesi ise aktiivsemad olema.
Koolitus toimus Euroopa Liidu toel ja seda rahastati ESF-i programmist. Projekti rakendaja oli Sinu Koostööpartner OÜ.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Mingit austust pole oma maa suhtes enam?
Austust siin olla saab, kui kõht küsib oma kätte.Kui omal maal rakendust ei leia ja seal pakutakse ning tervis lubab minna,kes siis enam hoolib.Vanasõna-kuidas küla koerale nii koer külale.
… see austus siis peaks väljenduma? Kas selles, et teeks tööd oma kodumaal tasuta? On ju kirjas, et vajadus on olemas, aga raha ei ole, et töö eest maksta.
Arvan, et kui on ühel hea tervisega pensionäril aega ja tahtmist tööd vihtuda, kes teda ometi peatada jõuab!
Ja tõesti – kui omal maal pensioni-kõrvast ei võimaldata ja kui Soome on lahkesti seda tegemas – lasku aga käia!
Kahe sõnaga – ÕNN KAASA!
tublid, tulge muidugi Soome ära, siin on hoopis toredam ja palk ka super
Miks mitte , eakatel on on elu-ja töökogemust ja kui vajatakse kuskil kellegi teenust, siis anna aga minna, omal lõbusam ka ja mis peaasi, saab ikka täiskasvanud lapsi aidata ……
kas-ile.Mis oma maa armastusest Te räägite.Aated ja isamaaarmastus ei too leiba lauale.Kas olete uurinud kui palju on Saaremaal töökohti kus oodatakse pensioniealisi?Tublid inimesed kes ei istu käed rüpes ja ei nõua toetusi.Palju noorematel kodanikel on neist palju õppida.
Soomes on elu kallim. Linna transport, söök ja üür.
70m2 korteri üür on kuskil 1600-1800 eurot kuus.
40m2 korteri vähemalt 800 eurot kuus.
Palgast saab kätte maksude järgi umbes 1000 eurot, kuid elamine on seda vörd kallim, et Soomes töötamisega raha ei vöida.
ûks Saarlane, kes läks ka sinna tööle, on pidevalt hädas omadega ja Saaremaa sugulased saadavad pidevalt raha elamiseks.
see, et eakad on 50-74, näen selles vanuses töökaid aktiivseid ja hakkajaid inimesi iga päev. Pole nad mingid eakad. Ja kui nende teeneid vajatakse kasvõi Aafrikas, siis miks mitte. Inimese üks teostus on ametialane areng. Kui oma riigis ei ole võimalik seda teostust ellu viija, siis suundugu ja arenegu. Ka tööalaselt haritud inimresurss on suur väärtus. Noorte seas on välismaal töötamise kogemus alati plussiks, on ka nn eakatele see ainult kasuks. Saavad rahaliselt ka jalad alla, siis pension lahedam ja jõuavad oma kogemusi noortele jagada ning aktiivsena lapselapsi kasvatada. Edu ja jaksu neile!
NB! Selle asemel, et virisiseda, vinguda, võiks ka nooremad välismaal ära käia, kogemus maksab väga palju!
Kas keegi palus teil siin valetada,kust on pärit sellised vale andmed soome kohta.Ainuke varjant et olete Ansip ise või tema jünger.Mõni loll jääb teid veel uskuma ka.Olles juba kuus aastat soomes,ei vasta ükski sõna tõele.Ainult suits ja viin seal veits kallimad.
Olen peaaegu kogu elu elanud Soomes ja see on tösi, mida kirjutasin Soome üüri hindadest ja hinna ning elutasemest.
Ei kannata teha ettekujutusi, mis ei vasta töele. Eestis tuleb praegu oma palgaga palju paremini välja kui Soomes.
Arstide 1800 euro palk Eestis on väga mugavaks eluks küllaldane Eestis elamiseks.