Omavalitsused kavandavad ridamisi investeeringuid (7)

Omavalitsused kavandavad ridamisi investeeringuid

ELAME, NÄEME: Mustjala vallavanema Kalle Kolteri sõnul on neil plaane küll, kuid kas unistused ka täituvad, näitab vaid aeg. Foto: Raul Vinni

Saare maakonna kohalikud omavalitsused panid paika investeeringud, mis loodetakse teoks teha lähemate aastate jooksul. Plaanide hulgas on nii kergliiklusteede rajamine kui ka nt koolide ja sadamate korrastamine.

Kohaliku omavalitsuse (KOV) üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS) järgi tuli omavalitsustel esitada rahandusministeeriumile 15. oktoobriks oma lähemate aastate eelarvestrateegia. Kui uurisime kohalikest omavalitsustest, millised investeeringud lähiaastatel plaanis on, laekus vastuseid mitmesuguseid. Mõni soovitas ajakirjanikul endal strateegiaga tutvuda, ise lähemalt kommenteerimata, mõni teine tutvustas oma plaane suurima heameelega. Kõige põhjalikumad olid selgituste jagamisel Muhu ja Orissaare vald.

“Suhtusime eelarvestrateegia koostamisse täie tõsidusega, saamaks vastust, kas kõigi meie lähiaastatel kavandatud ja enamasti ka juba positiivse rahastamisotsuse saanud investeeringuprojektide elluviimine on reaalne,” ütles Saarte Häälega kõnelenud Muhu vallavanem Raido Liitmäe. Ta nentis, et seni on planeeritud lühiajaliselt. “Ka arengukavades on tihtipeale lihtsalt nimekiri vajalikest investeeringutest ja asjadest, saamata sealt vastust nende elluviimise võimalikkuse kohta,” märkis vallavanem.

Suuri plaane on mitmeid

Muhu valda ootavad Liitmäe sõnul lähiaastatel ees suured investeeringud ning põhiraskus langeb just 2013. ja 2014. aastale. Tulemas on Muhu ja Ida-Saaremaa sotsiaalkeskuse ehitus, Kallaste sadama rekonstrueerimine, Kesselaiu elektrivarustuse esimese etapi tööd, noortekeskuse uute ruumide väljaehitamine spordihoones ja selle laienduses, koostöös maanteeametiga Liiva–Piiri kergliiklustee rajamine jne.

“Nii mahukate investeeringute teostamiseks ja finantseerimiseks peab vald muidugi laenu võtma,” möönis vallavanem, lisades, et Muhu laenukoormus on praegu väike. “Oleme hoidnud raha vajalike investeeringute jaoks, nii et praegu ületavad meie likviidsed varad võlakohustuse,” kinnitas ta. Strateegia koostamise tulemusena on Muhu vallajuhtidele selge, et neil on võimalik investeeringuid teha nii omavahendite kui ka laenu abil.

Orissaare vallavanema Aar-ne Põlluääre sõnul on Orissaare vallal kavandatud nt gümnaasiumi renoveerimine, noortekeskuse hoone ehitamine, Võidu tänava tänavavalgustuse renoveerimine ja Muhu hooldekeskuse ehituses osalemine. Laenuvõtmist Põlluääre sõnul ei kavandata, vaid ollakse orienteeritud varasematel aastatel võetud laenukoormuse vähendamisele umbes 20–30 protsendini eelarvest. Eelarve struktuur vastab vallavanema sõnul KOV-i üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatule. “Orissaare valla eelarve on pingeline, kuid võimaldab täita omavalitsusüksusele seadusega pandud kohustused ja jätkata investeerimistegevust.”

Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep tõdes, et kuna majandussituatsioon on heitlik, on vallal raske pikaajalisemaid prognoose teha. Nende eelarvestrateegia keskendub valla elanikkonna vähenemise tingimustes põhitegevuse tulude ja kulude tasakaalus hoidmisele, olemasolevate kohustuste teenindamisele, aga ka investeerimisvõimekuse säilitamisele. Kavas on nt Soela sadama ehitustööde teine etapp, Metsküla seltsimaja ehituse kolmas etapp, vallateedele mustkatte panek, Leisi katlamaja rekonstrueerimine ja Pärsama hooldekodu laiendamine. Nende plaanide elluviimiseks tuleb aga kaasata laenuressurssi.

Loodavad muu hulgas laenule

Kihelkonna vald on planeerinud investeeringuteks eelarveraha aastate lõikes 100 000–170 000 eurot. “Jätame endale võimaluse suuremateks investeeringuteks laenu võtta. Tegemist on ju elukeskkonna paremaks muutmisega, mida vajab iga kodanik,” sõnas Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam. Arengukavas ja eelarvestrateegias on neil rõhuasetus koolihoone ja spordihoone välissoojustusel ning küttesüsteemi rekonstrueerimisel, hooldekodu renoveerimisel ja laiendamisel, tänavate valgustamisel ja tolmuvabade katete ehitusel, teede kruuskatete rekonstrueerimisel, kellatorni parkla rajamisel, Jaagarahu puhkeala väljaehitamisel, külaväljakute väljaehitamisel.

Mustjala vallavanem Kalle Kolter tõi esile, et tänavu võeti viieks aastaks laenu summas 70 000 eurot, mis oli pool eelarvemahust Mustjala lasteaed-põhikooli ja päevakeskuse soojustusprojektis. CO2 projektidest ootab valda ees rahvamaja renoveerimine. Millal riik selle kohta otsuse teeb, pole seni teada. Lisaks ootavad Kolteri sõnul raha koolimaja küttesüsteemi rekonstrueerimine ning sotsiaalsfääri ja kogukondliku tegevuse arendamine. “Lähiaastate investeeringud on võimalikud ainult siseriiklike ja Euroopa Liidu toetuste kaasabil. Kas unistused täituvad, näitab aeg,” ei kippunud Kolter suuri sõnu tegema.

Pihtla vallavanem Jüri Saar märkis, et strateegia on küll vastu võetud ja ministeeriumile esitatud, kuid sisutihedat materjali ei ole võimalik lühidalt kommenteerida, kahjustamata selle mõtet. “Tooksin vaid esile vallavolikogu ja -valitsuse sisulise töö dokumentide ettevalmistamisel. Erinevalt mitmetest kolleegidest ei kasutanud me võõrast tööjõudu,” toonitas ta.

 

Noppeid eelarvestrateegiatest

Kuressaare: Staadioni rekonstrueerimine, TTÜ Kuressaare kolledži väikelaevaehituse kompetentsikeskuse kaasrahastamine, tänavavalgustussüsteemi rekonstrueerimine.

Kaarma: Avaliku ja erasektori koostööprojektina on kavas valmis ehitada Nasva klubi; investeeringud valla ühisveevärki ja kanalisatsiooni, uue Aste põhikooli ehitus.

Laimjala: Olulisemad investeeringud on suunatud valla teedesse ja kavandatavasse Jõe, Käo ja Laimjala küla kanalisatsioonisüsteemide renoveerimisse, kooli remonti.

Torgu: Kavandatakse kaasfinantseerimise abil rekonstrueerida ja laiendada Sääre tuletorni tehnohoone, korrastada Sääre tuletorni tehnohoone ümbrus.

Pihtla: Vee- ja kanalisatsioonitorustikud, teederemont, Sandla kultuurimaja rekonstrueerimistööd.

Print Friendly, PDF & Email