LÖÖME KÄED? Raido Liitmäe ja Koit Kelderi sõbralik käepigistus Pöide valla 20. sünnipäeval. Kas Pöide vald saab tähistada ka 25. sünnipäeva või liitub ta enne teiste idavaldadega? Foto: Tõnu Veldre
Pöide, Orissaare, Laimjala ja Muhu valla juhid on võtnud eesmärgiks teha koostööd piirkonna parema arendamise nimel ning ühe variandina kaalutakse ka nelja valla võimalikku ühinemist.
“Oleme kokku saanud kaks korda ning teisel korral kerkis ühe koostöövõtmena päevakorda ka võimalik ühinemine tulevikus,” rääkis Saarte Häälele Orissaare vallavanem Aarne Põlluäär.
Ta tunnistas, et ühinemise plaane ajendas kaaluma regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri eelmise nädala mõtteavaldus haldusreformist, kus kirjeldatakse kuut erinevat varianti (loe lisalugu – toim) omavalitsuste edasiseks toimimiseks.
“Isiklikult tegin kõigi nelja valla volikogule ettepaneku seda teemat arutada,” ütles Põlluäär, kes ise pooldab valdade ühinemist.
Tema arvates on neljal vallal väga palju ühiseid asju, mida oleks ühe juhtimise alt lihtsam koordineerida, ning piirkonnale võib see kasuks tulla.
Nelja valla ühise koostöö ja arendamise mõtte algataja, Pöide vallavolikogu esimees Koit Kelder ütles, et kuigi valdade juhid kaalusid koostöö arendamise mõtteid juba enne ministri ettepanekut, siis nüüd tuleb neil lihtsalt kaaluda kõiki võimalusi.
Kuidas volikogud aga otsustavad, seda Kelder eile veel prognoosida ei osanud ja kinnitas, et valdade ühinemine ei ole kindlasti eesmärk omaette.
“Eesmärk on ikka see, kuidas piirkonda paremini arendada,” kinnitas ta, lisades, et valdade juhid kohtuvad ühisteks läbirääkimisteks veel oktoobri lõpus ning seejärel arutatakse asjad volikogude novembriistungitel läbi.
Ühinemise teemat jõudis oma esmaspäeval toimunud istungil põgusalt arutada Laimjala volikogu.
“Laimjala ei ole veel midagi otsustanud,” ütles Laimjala vallavolikogu esimees Aarne Lember.
Volikogu istungil tuli teema küll jutuks, kuid üheskoos arvati, et parem on, kui nelja valla juhid enne otsustamist veel kord omavahel kokku saavad.
Muhu vallavanem Raido Liitmäe kiidab samuti heaks piirkonna ühist arendamist, kuid valdade liitmise koha pealt jäi ta esialgu napisõnaliseks: “Eks ikka kõiki plusse ja miinuseid tuleb kaaluda.”
Liitmäe sõnul arutab oktoobri viimastel päevadel kogunev Muhu vallavolikogu, kuidas Muhule kõige parem oleks.
“Viimati muhulased tahtsid ikka omaette valla staatust,” meenutas Liitmäe, kuid lisas, et piirkonna paremaks arendamiseks tuleb kaaluda kõiki variante.
Kiisleri kuus mudelit
1. Minivaldade Eesti, kus säilib tänane olukord.
2. Omavalitsusliitude Eesti, kus omavalitsusmaastik ei muutu, kuid osa ülesandeid delegeeritakse maakondlikule avalik-õiguslikule omavalitsusliidule.
3. Kahetasandiline Eesti, kus luuakse juurde täiendav maakonnapõhine omavalitsustasand.
4. Kihelkondade Eesti, kus toimuvad omavalitsuste ühinemised vähemalt 3000 elanikuga üksusteks ja tekib 70–100 omavalitsust.
5. Tõmbekeskuste Eesti, kus liitumised toimuvad ümber suuremate keskuste ja tekib 30–50 omavalitsust.
6. Maakondade Eesti, kus liitumised toimuvad üldjoontes tänaste maakondade põhiselt.
Allikas: siseministeerium
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
L-täht pealkirjast puudu!
Riik peaks kohe ühinemised ära keelama ja ühelaadse haldusreformi tegema.
ühedki normaalsed
mökk mökk, ammu oleks aeg ja siin pole mögutada midagi!! tegutseda tuleb!
Põhimõtteliselt on nelja idavalla ühinemine õige ja igati põhjendatud. Orissaare on juba nagunii selle kandi tõmbekeskuseks kujunenud ja sobiks ka igati uue, ühinenud valla keskuseks. Üle hulga aja üks asjalik mõte meie vallajuhtidelt. Edu ühinemisel.
Põhimõtteliselt on nelja idavalla ühinemise jutt asendustegevus, millega tegeldakse siis, kui soovitakse midagi muud varjata või näidelda tegutsemist.
Ka regionaalministri jutt ei ole mitte midagi muud, kui paljas jutt ja ei midagi rohkemat — ühtegi normatiivakti, millest lähtuda omavlitsuste liitmisel ei ole ühelgi tasandil vastu võetud. viimane “ponnistus” oli see, et lubatakse ühineda ka omavalitsustel, mis ei ole naabrid või ei asu ühes maakonnas. Mis aga muutub sellest, kui omavalitsused liituvad, sellest pole isegi juttu olnud, sest alles käib “jututubades” jutt, mis funktsioonid on või peaks olema omavalitsustel ja mis funktsioonid riigil.
Hetkel on omavalitsuste liitmine/liitumine sarnane referendumiga: “Kas pooldate Eesti astumist Liitu?” ja jäetakse küsimusest välja see, mis “Liitu” mõeldakse — Euroopa Liitu, Nõukogude Liitu või Kenneliitu.
PS. Muhu ja Orissaare, enne liitumist otsustage ära, kumma valla Liiva küla peab nime vahetama ja andke sellest regionaalministrile teada, et selline jutt ei tuleks peale liitumist üllatusena. Ja kui jutuksolev loodav “suurvald” peaks plaanima laieneda lääne poole, siis sama jutt ka Mustjala, Pihtla, kihelkonna ja Leisi vallale. Selline “jutuks hea küll” jutt siis. ;-)
Regionaalministri pakutud variantides paneb mind aga imestama see, et ta julges avalikult välja õelda komanda variandi — Kahetasandiline Eesti, kus luuakse juurde täiendav maakonnapõhine omavalitsustasand.
Selle tabuteema kardinaalsusest arusaamikseks tuleb meenutada, miks 20 aastat tagsi likvideeriti maakondlik omavalitsustasand.
Kardetavasti on tegemist valimiseelse virvendusega. Küll see teema peale valimisi kohe ka unustatakse!
Kust sa Volli kõik selle udujutu võtad?
Väga hea ja asjalik kommentaar.
TAAS ON VOLLID HOOS!!!!!
Tea mis ilmakuulus jurist ja tunnustatud arvamusliider Volli ka sellisest VOLLITAMISEST arvab?