Majandusdebatt: Miks on raske rikastele lisamaksu kehtestada (1)

Miks on raske rikastele lisamaksu kehtestada

RIKASTE RASKUSED: Ajakirja Forbes andmetel on Euroopa Liidu rikkaim naine prantslanna, kosmeetikakompanii L’Oréal omanik Lilane Bettencourt, kelle varandus küündivat 20 miljardi dollarini. Viimastel aastatel on ta korduvalt skandaalidesse sattunud, mistõttu on ajakirjanduses käibele tulnud termin l’affaire Bettencourt. Väidetavalt varjavat vanadaam osa oma sissetulekuist välismaistes pankades. Foto: internet

Seoses majanduskriisiga on paljudes Euroopa riikides viimastel aastatel päevakorda kerkinud küsimus kehtestada rikastele täiendav maks. Asjatundjad arvavad aga, et säärasel maksul on eeliseid vähem kui puudusi.

Näiteks Saksamaal on sotsiaal-demokraatide ridadesse kuuluvad vasakpoolsed poliitikud koos ametiühingutega valla päästnud ägeda diskussiooni teemal, kas tasub kehtestada eraldi maks varandusele. Tavainimesele on see maks enam tuntud nn rikaste maksu nime all.

Säärase maksu pooldajate peamine argument on, et rikkus on vaja riigisiseselt ümber jagada. Kasvab ju lõhe ühiskonna kõige rikkamate ja kõige vaesemate vahel, samas kui riik vaesub ja elab juba ammu võlgu. Ent rikkad muutuvad üha rikkamaks, arutlevad nn rikaste maksu pooldajad.

Rikaste maksu vastased meenutavad aga, et kunagi on selline maks Saksamaal juba olnud. See oli 1990. aastate esimesel poolel. 1997. aastal tunnistas aga Saksamaa põhiseaduslik kohus selle maksu riigi põhiseadusega vastuolus olevaks. Kohtu arvates tuleb kõiki inimesi maksustada ühtemoodi ja samade põhimõtete alusel. Pealegi, jätkavad nn rikaste maksu vastased, dubleerib see maks teisi, juba olemasolevaid varandusele, kinnisvarale ja pärandile kehtestatud makse. Üks sellise maksu kehtestamise ilmselgeid raskusi seisneb aga selles, et väga keeruline on mingil ajahetkel hinnata ühe või teise varanduse täpset väärtust.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email