Kas Martin Körber oli kirjaoskamatu? (4)

Kas Martin Körber oli kirjaoskamatuSelline mulje tekib, kui lugeda hiljuti ilmunud väga kena kaanekujundusega raamatut “Sörvema – Sõrvemaa”. Nii see muidugi ei olnud: Martin Georg Emil Körber (29. VII 1817 – 19. IV 1893) oli lõpetanud Tartu ülikoolis usuteaduskonna ning valdas suurepäraselt saksa ja üsna hästi ka eesti keelt. Tema saksa kirjakeel oli ajastule ja kultuurile omaselt küllaltki raskepärane, kuid omaaegsele vähegi haritud lugejale kergesti mõistetav.

Oma koduloolisi tekste rikastas ta mitmekülgse kohalikust rahvakultuurist pärineva materjaliga. See lisab vürtsi ka Körberi ühele peateosele “Saaremaa enne ja nüüd” (Oesel einst und jetzt. I–III. Kuressaare 1887, 1899, 1915), kuhu on kihelkondade kaupa koondatud tema kogutud kodulooline materjal ja rahvapärimused. Mullu tuli MTÜ-l Sörvemaa Pärimuse Selts väga tänuväärne mõte selle teose Anseküla ja Jämaja kihelkonda käsitlevad peatükid (II köide, lk 92–222) eestikeelses tõlkes välja anda.

Tõlge on kõlbmatu

Kahjuks on (Ilmavõrgu andmetel) 1996. aastal valminud tõlge täiesti kõlbmatu ja annab originaalist vaid veidike aimu. Sellel paarikümnel leheküljel, millega jõudsin põhjalikumalt tutvuda, ei õnnestunud leida peaaegu mitte ühtki korrektset eestikeelset lauset, v.a vahest paar kõige lühemat. Tõlkija on kramplikult kinni saksa keele lauseehituses, mis teatavasti on eesti omast küllaltki erinev.

Siinkohal mõned bukvalistlikud kurioosumid: “[kirikulised] viskasid end saanidesse” (lk 7); “mereröövlimeelse säilena [?] ilmneb praegugi veel rahva hulgas suur erutus” (lk 8); “on autor tema läbi Sõrvemaa üle selgema pildi saanud” (lk 12); “kus kahepoolse mere vahel alati teatud õhuvool aset leiab”; “supp värsketest spinatitest” (lk 13); “See röövis kõik hardumuse”; “suurendada laiendamise kaudu idapoolsel küljel” (lk 22); “ligidasest merepinnast kõrgem, eelajaloolisel jääajal kokku kraabitud [!] künkal”; “vananenud praost” (lk 29) jne, jne. Tõlkija ei tea ka seda, et saksa keele umbmäärast artiklit ein(e) eesti keelde (üks) ei tõlgita.

Kuigi tiitellehe pöördel on mainitud ka keeletoimetajat, kubiseb raamat elementaarsetest keelevigadest: “elavad maarahvas” (pro elab; lk 7); “oskanud” (pro osanud; lk 23); “ümber keerasid” (pro ringi ajasid; lk 23); “järele” (pro järgi; lk 26, 27 jm) jne, jne.

Olavi Pesti

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email