IDÜLL RANNAL: Päästetöötaja Priit Saartok on lammastega lühikese ajaga usaldusliku kontakti saavutanud. Foto: Sander Ilvest
Muhumaal Lalli külas elav päästetöötaja Priit Saartok otsustas koos abikaasaga, et rannaäärne karjamaa näeb kõige ilusam välja ikka siis, kui sinna lambad peale lasta.
Üllast mõttest ajendatuna ostsid Saartokid tänavu aprillis Sauvere farmist kõik seal pakkumisel olnud 69 lammast ja tõid need Lalli sadama ümbruse karjamaadele rohtu sööma. Hiljuti liitus karjaga Saaremaa Ökokülast ostetud jäär, kes uttedega üsnagi usinasti tutvust sobitab.
“Eks ta ole natuke ka nostalgiavärk, sest lapsena sai lambakarjas käidud,” märkis Priit Saartok, kelle sõnul on lambapidamise peamine eesmärk siiski hoiualade hooldamine.
Saarte Hääle külaskäigu ajal olid lambad Lalli sadama lähistel paari hektari suurusel mereäärsel karjamaal, mis oli suvega väga kenasti puhtaks söödud. “Niitmisega sellist pilti ei saavuta, endal hea vaadata ja teistel ka hea mere ääres käia,” ütles Priit Saartok, kellele meeldib golfimuru meenutaval rohumaal suviti paljajalu kõndida. “Nüüd tahtis naaber, et ma karjaaeda ka tema hoovi laiendaks, ja lisaks on tal ka maid hooldamiseks pakkuda,” rääkis lambapidaja, kel tuleb peatselt hakata karjaaeda juurde ehitama.
Lalli külas on Saartokkidel maad 40 ha, aga koos lahustükkidega, mis asuvad mitmel pool Muhus, ulatub hooldatavate alade pindala 100 hektarini.
KIK-i projekti toetusel toovad Saartokid järgmisel kevadel lammastega võidu rohtu sööma ka paarkümmend Herefordi tõugu lihaveist. Veised lähevad lammastega ühele karjamaale nagu vanal heal ajal, kui külarahvas lambaid ja veiseid ühel karjamaal pidas.
Kuna Lalli küla lambakasvatus ei keskendu lihatootmisele, vaid alade hooldamisele, siis vastavalt alade hoolduskoormusele kujuneb ka lammaste arv. Hooldatavaid alasid on nii palju, et olemasoleva lambakarjaga neid veel ära ei hoolda. “Põhikarja võib-olla natuke suurendame veel, aga jäärad, kes on kasvu kätte saanud, lähevad karjast välja,” ütles Priit Saartok.
Praegu Orissaares päästeteenistuse meeskonnavanemana töötav Priit Saartok rääkis, et põllumajandus ja loomapidamine pole nende perele võõras. Tema ise on mehhanisaatorina lõpetanud Kuressaare ametikooli, zootehniku haridusega abikaasa Tiiu Saartok töötab aga Valjala Seakasvatuses nuumabaaside juhatajana. Pärast taasiseseisvumist oli perel kümmekond lüpsilehma, kuid vahepeal muutus loomapidamine nii vähetasuvaks, et kari likvideeriti.
Ühelgi lambakasvatuse alasel koolitusel Saartokid veel käinud ei ole. Midagi väga keerulist lambapidamises pole, aga mingid nüansid tahavad veel selgeks tegemist küll, tõdes Priit Saartok.
Rääkides loomade tervisehädadest, siis Lalli küla lambakarjas seni midagi hullu juhtunud ei ole. Mõni loom on jala välja väänanud, aga pärast paari päeva lonkamist on jalg ise ära paranenud. “Haige loom tuleb ilmselt karjast ära saata, nende ravimine ei tasu tänapäeval vist ära,” on Priit Saartok veendunud.
Kui Saaremaa lambakasvatajad on mõnel pool alaliselt hirmul huntide pärast, siis Muhus hundihirmu ei tunta. “Tunnen kaasa saarlastele, kes lambaid peavad,” lausus Priit Saar-tok. Mõni aasta tagasi sai Priit Saartok küll Kesselaiult telefonikõne, kus anti teada, et kaks hunti on üle merejää Lalli poole teel. “Käisin jälgi vaatamas ja hiljem õhtul nähti neid hunte kusagil Muhu keskel, aga nad pöördusid vist üsna ruttu tagasi,” rääkis Saartok. “Ilmselt jäi Muhumaa neile kitsaks, eks nad tahavad suuremaid metsasid.”
Keskkonnaameti maahooldusspetsialist Piret Sepp ütles, et Muhus on Natura aladel poollooduslikke kooslusi 2700 ha, kus karjatajaid ja niitjaid on 700 hektaril. Kasutusest väljas on tervenisti 2000 ha poollooduslikke kooslusi, millest enamik on looduskaitseliselt väga väärtuslikud loopealsed. “Kõik karjatajad ja hooldajad on teretulnud. Väga tublid on need inimesed, kes oma aladel toimetavad,” kiitis Piret Sepp.
Priit Saartoki hinnangul võiks hoiualade hooldajaid Muhus rohkem olla küll ja eks neid tuleb tasapisi juurde ka. Vähemasti koduhoovis kasutab lammast niiduki asemel nii mõnigi muhulane.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kena eeskuju. Muhu on lambapidamiseks ideaalne saar. Ja rannikuala on lamba paradiis.
Suve esimene pool liiguvad pikki randa, seetöttu just vesiaiad peavad toimima. Augustis hakkavad rajuilmadega sisemaale ründama, siis maapoolne aed korralik.
Kui inimestel tund vaba aega, siis 100 pealine põhikari ja 10ha karjamaad OK. Lisasissetulek ja mõnus teenistus. Põhitöökoha ühele inimesele annab 1000põhikarja lammast. Kuid selleks peab olema maa, tehnoloogia, koerad, õiged tarad, ja korralikud ädalarohumaad sügiseks, muidugi talvesööt ja 100 pisiasja.
Intensiivmeetodil kvaliteetlihaloomade majandamiseks tuleks majandada kultuurohumaid. Maksimaalne tulem oleks näiteks 7ha majandada 500talle ja päevane juurdekasv oleks maks 300-400g talle kohta. Rannaniitudel aga talled alates sept kõhnuvad v kaalus käivad alla. Olen aastaid kaalunud ja jõudnud järelduseni, et sept ei saa tallesid rannaniitudel pidada. Väiketalud annavad jõusööta ja sellest neil ka prisked rasvased talled. Lambapidamises on aga tark rohu ja heinaga läbi saada. Saaremaal on mõned talud kes nii suudavad.
Igas külas võiks olla 1000 lammast. Siis oleks vähemalt kokku ühel inimesel kohal olla. Tähtis on nüüd ökonoomika. Seega tuleks teha koostööd kus just igameesvõidaks. Paberimajandus, raamatupidamine, taotlusteesitamine, töötlemine, hanked, müük, koolitus….
Mäletan kui omalajal soovitati muuilma mudelit meile. Kõik mis majapidamises on sinu teha kõik mis väljas teeme ühiselt ja paremal moel. Ise on tark teha kui teha enda rõõmuks ja hobi korras.
Siiski soovitan väikestel tegijatel saada 100pealise karja pidamine ideaaltasemele, siis on targem teine samm ette võtta. Tegin ise valesti, võtsin kiire suuna, sest ka siis polnud 300 lammast hulk millega majandada. Enamus teenivad ju raha mujalt ja muust. Liha osa käibest pole kunagi üle 20%. Et majandada 0-ga on vaja müüa 100 lammast kuus ühe töötaja kohta, siis saad lubada keskm palka.
Eks see lambapidamine on alguses ilus, kuid ilus on seni kuni pikalt pole ülekoormav. Logistikateemad. Eesmärk on ikka luua ideaalmaastikud kodu lähedale.
Õppida tuleb pidajatelt mitte lektoritelt ja probleemidest ja vigadest. Pole paremat õpetajat kui hunt.
Ikka väga tublid inimesed:)
Kui lammast raha pärast pidada, ja seda teha liha kaudu, siis peab pidevalt veri voolama, see tähendab vähemalt iga nädal tapmist, see hakkab ju ajudele, teeb hulluks. Tekib timuka pilk. Kuidas see veristamise asi lahendatud on, peab noaga osav olema, ega ju lambale pommi ei pane alla?
ei hakka siin keegi hoiuala pärast lambaid pidama, ikka ja ainult EU toetuse pärast. Kuule mees, tahaks näha kas sa viie aasta pärast ka veel lambaid pead, kui EU toetus lõppeb!??? Vastus on lihtne – vaevalt küll.
miks nii kuri
iga lind laulab nagu nokk loodud
ja mis selles halba kui keegi eurotoetust saab
kade oled va
Peeti enne EU-d lambaid ja peetakse ka ilma toetusteta, kõik inimesed ei ole välismõjutaja poolt rikutauav
Praegu ei pea mitte keegi toetuste pärast lambaid. See on hullumeelne, kui vähe raha saadakse ja kui plju tööd on lambapidajatel.
ja kui palju on neil jama huntidega.
Müts maha ja edu teile
Nii, teen nüüd ühe postituse juurde
http://arhiiv.saartehaal.ee/2012/10/13/muhulasest-paastetootaja-hakkas-hoiuala-parast-lambaid-pidama/
http://arhiiv.saartehaal.ee/2012/10/13/muhulasest-paastetootaja-hakkas-hoiuala-parast-lamba…
kaks linki
Tapke mind humaansemalt!