Saarlastel tuleb hakata energiat säästma (5)

Saare maavalitsuse saalis tutvustati tegevusplaani, vähendamaks CO2 emissiooni Saare maakonnas 2020. aastaks 20 protsendi võrra.

Kohalolijatele tutvustas uuringut Jaak Järvekülg firmast Hendrikson & Ko. Et Saaremaa omavalitsuste liit liitus omal ajal B7 Saarte paktiga, on maakonnal nüüd moraalne kohustus vähendada CO2 emissiooni. Plaani põhiosa on kokkuhoid.

Uuringu lähtepunktiks on 2005. aasta andmed. Selle järgi tekitas 34% CO2-st transpordisektor. Põhiline kütuseliik, mida toona kasutati, oli diislikütus. Uuringu järgi kasvab transpordi osakaal CO2 emissioonist 2020. aastaks 52 protsendini. Teisel kohal on tööstuses kasutatav kütteõli 28 protsendiga.

Antud küsimuses mõjub Saare maakonna murelapseks olev elanikkonna vähenemine hoopis positiivselt. Transpordi osakaalu suurenemine on osaliselt tingitud ka sellest, et elanikkond ja töökohad koonduvad Kuressaare piirkonda.

Jaak Järvekülg leidis, et selle vastu aitab vaid parem ühistranspordi korraldus. Sel teemal tekkis maavalitsuse saalis aktiivne arutelu. Kuressaare linnaarhitekt Hannes Koppel pakkus välja idee luua omavalitsuste töötajatele võimalus kasutada ametijalgrattaid. Agne Peetersoo maavalitsusest arvas, et kasuks tuleks ka näiteks eraldi bussiliin turistidele, mis läbiks tähtsamaid vaatamisväärsusi.

Uuringust selgus veel, et tuuleenergeetika arendamine tooks kaasa CO2 saaste vähenemise kuni 10 000 tonni võrra. Seda eeldusel, et 2014. aastast lisandub igal aastal 3 MW tuuleelektrit. 2020. aastal võiks saarel müüdavast diislikütusest 5 protsenti olla biodiisel. Kindlasti on oma osa kokkuhoiust varsti valmival Kuressaare Soojuse koostootmisjaamal. Samuti tuleks elektri tootmiseks rohkem kasutada biogaasi, nagu tehakse Jööri sigalas.

Print Friendly, PDF & Email