Suvilaehituse plaan tekitab paksu verd (19)

Sõrve säärel tekitab pahameelt ettevõtte plaan rajada suvilakompleks paika, mis on rikkaliku militaarse minevikuga ja rändlindudele oluline peatuskoht.

Praeguseks on maha märgitud suvila kuur, mis jääb II maailmasõja aegse Saksa kahurialuse taha, suvila peaks kerkima samasse paarkümmend meetrit eemal.

Torgu vallavanem Tiit Põld (fotol) laiutas käsi ja nentis, et omanikul on seaduslik õigus oma maal toimetada ja sinna soovi korral ka maja püsti panna. OÜ Baltic Forest Group küsis suvilate jaoks projekteerimistingimusi juba kevadel 2010. Vallavalitsus päris toona arvamust muinsuskaitseametilt ja keskkonnaametilt.

Muinsuskaitseamet vastas kiiresti, et suvilat sinna ehitada ei sobi ja et peagi on plaanis Sääre militaarobjektid kaitse alla võtta.

Sõrve militaarmuuseumi juht Tõnu Veldre rääkis, et I maailmasõja aegsete patareide ja piirivalvekordoni kompleksi muinsuskaitse alla võtmise protsessi alustati Säärel 2006. aastal, kuid paraku pole seni ükski minister vastavale käsulauale kätt alla pannud. “Ministrid vahetuvad nii kiiresti,” pakkus Veldre põhjuse.

Nii ongi praeguseks tekkinud olukord, kus vallal pole ehituse tõkestamiseks seaduslikku alust.

Tõnu Veldre lisas, et pealegi on Sääre tipp viimane koht lahkuvatele ja esimene koht saabuvatele rändlindudele ehk kaks korda aastas on piirkond tihedalt lindudega asustatud.

Vallavanem Tit Põld nentis, et keskkonnaametil ei ole praegu suvila vastu midagi, sest Vesitükimaa laidude kaitseala plaanitud laiendamine jäi ära. Küll aga rõhutas amet, et “ehitamisel tuleb tagada kaitsealuste liikide võimalikult ohutud elu- ja liikumistingimused”.

“Loodame, et Sõrve linnujaama tegijad nõustuvad sellega, et vallavalitsus ei saa omanike õigusi piirata muudmoodi kui seaduste alusel, ning kuigi linnuvaatlemine ja lindude elu on üliolulised, arvame siiski, et inimesed on ka natuke olulised,” tähendas vallavanem Põld.

Vald omalt poolt kirjutas suvila osas ette, et ehitiste põhja- ja lõunakülje, mis on lindude rände peamised suunad, aknapinnad ei tohi olla suuremad kui üks meeter.

Kertu Kalmus, Andres Sepp

Print Friendly, PDF & Email