Hauaplaadid lõid Laurentiuse kiriku remondieelarvesse augu (6)

Hauaplaadid lõid Laurentiuse kiriku remondieelarvesse augu

KALLIHINNALISED HAUAPLAADID: Koguduse õpetaja Anti Toplaan peab kiiresti leidma 12 000 eurot, et tasuda Rändmeistrile tehtud tööde eest. Riigilt seekord abi loota pole. Foto: Sander Ilvest

Pühakodade säilitamise programmi võimetus toetada Laurentiuse kirikut lisarahaga ähvardab remondi määramata ajaks venima jätta.

Riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng” koordinaator Sille Sombri teatas üleeile Kuressaare Laurentiuse kogudusele, et neil pole lisaraha, toetamaks kiriku põrandatöid. Koguduse õpetaja Anti Toplaan on mures, sest kapitaalselt remonditud Eesti esimese Saueri oreli järgmise aasta oktoobrisse planeeritud suurejooneline avamine, milleks on tellitud ka eraldi muusikateos, eeldab kiriku saali remondi lõpetamist. “Kindlasti peaks saalis enne oreli kirikusse tagasi toomist olema põrandaküte, vanad nõukogudeaegsed radiaatorid peaksid olema seintelt eemaldatud ja tolmu tekitavad rõdu puitdetailid uutega asendatud,” loetles Toplaan.

Ajaloolised hauaplaadid tõid lisakulu

Toplaan täpsustas, et programmi koordinaatori teade ei ole seotud kiriku põrandatööde rahastamisega, mis on järgmiseks aastaks riigieelarvesse planeeritud. 12 000 eurot lisaraha küsiti hoopis selleks, et katta eelmisel aastal tehtud plaaniväliste tööde maksumus.

Nimelt paljastusid kirikusaali puitpõranda eemaldamisel ajaloolised hauaplaadid, millest vanemad pärinevad 17. sajandist. Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjon pidas oluliseks, et hauatähised oleksid kiriku külastajatele vaatamiseks väljas uue põrandapinnaga ühel tasandil. See tähendas omakorda tööde tegijale Rändmeister OÜ-le põranda ehitusprojekti muutmist ja lisatöid, sest hauaplaadid kaalusid päris palju.

Anti Toplaan leiab, et kui üks riigiasutus, nagu seda on muinsuskaitseamet, seab kiriku remondile kitsendusi, peaks ta hüvitama ka tekkivad lisakulutused. Antud juhul üritab riik lükata valuraha maksmise oma teise struktuuri ehk kultuuriministeeriumi kaela. Kui aga järgmiseks aastaks riigieelarvesse planeeritud 63 000 eurost kulub 12 000 eurot eelmisel aastal tehtud lisatööde katteks, jääb osa remondist tegemata. Toplaan kinnitas, et oreli avamise ajaks peab saal korras olema. Kuidas seda väiksema rahasummaga teha, ta veel ei tea.

Tööde tegija varub kannatlikku meelt

Ehituse ajaks, mis algab pärast kolmekuningapäeva, pannakse kirik kinni. Pinget lisab see, et tööde tegija Rändmeister OÜ ehitab samal ajal ka Pöide kirikule katust. Kokku on riik Laurentiuse kiriku toetuseks kuue aasta jooksul eraldanud 709 420 eurot. Programmi koordinaator Sille Sombri märkis oma keeldumises, et see on võrreldes teiste Eesti kirikutega märkimisväärne summa.

Anti Toplaan väitis vastu, et remonditöid on tehtud loogilises järjekorras. Maja remonti alustati katusest ja liigutakse samm sammult allapoole. Kiriku remondi rahastamisplaan on esitatud aastani 2017. Siis tähistatakse kogu maailmas luteri kiriku 500. aastapäeva.

“Kui aga riigi alarahastatud muinsuskaitseamet kärbib veel meie taotlust, võib remont venima jääda määramata ajaks,” on Toplaan skeptiline.

Tööd raha saamata ära teinud ehitusfirma Rändmeister juht Juhan Kilumets leiab, et vaja on kannatlikku meelt. “Kristlasena olen valmis ootama, kuigi 12 000 eurot on meie firma jaoks suur summa.”

Print Friendly, PDF & Email