Olev Kiirend pääses pikast jalgsimatkast (16)

NÄITAB ETTE: Saarte Hääle ajakirjanikust pea poole vanem ja maailmameistritiitlit kandev Olev Kiirend teeb lehemehega maadlusmatil, mida ise tahab. Ise hoogsalt teooriat juurde seletades. Foto: Sander Ilvest

“Ma tulen jala tagasi, kui ma kulda ei saa,” lubanud saar-lasest maadlusveteran enne Ungaris toimunud maailmameistrivõistlusi. Google’i andmetel pääses Kiirend tänu tšempionitiitlile täpselt 1376-kilomeetrisest rännakust.

Täna täpselt kaks nädalat tagasi astus viiekordne veteranide maailmameister kreeka-rooma maadluses Budapestis matile, et oma medalitele lisa saada. “Läksin plaaniga, et panen kõik kohe selili,” naerab Kiirend talle omasel kavalal moel.

Päris lepase reega ei läinud

Esmalt tuli Kiirendil klassis 61–65 aastat ja 76 kg maadelda lätlasega. See mees sai lihtsa vaevaga selili pandud.

Järgmiseks tulnud heidelda Ungari esindajaga. Ka see läks Kiirendi sõnul üsna lihtsalt selili. “Ta tegi vea ja ma kasutasin selle kohe ära,” seletab 63-aastane Kiirend ja asub Saarte Hääle üsna ehmunud moega fotograafi peal agaralt näitama, kuidas ta mõlemad vastased käelukuga maha võttis.

Finaalis kohtus ta järjekordse ungarlasega. Sama mehega sai ta kokku juba eelmisel aastal ja nagu teada, võttis saarlane ka tookord võidu.

Siinkohal tõdeb Kiirend, et päris lõpuni ta oma lubadust siiski ei täitnud. Esimese perioodi finaalivastase vastu ta kaotas, teises määrati ta parterisse ja seal suutis ta ilusasti ära kaitsta. Kolmandal perioodil sattus Kiirend loosi tahtel samuti parterisse ja kaitses ka seal ning tasuks tuli maailmameistritiitel. “Ei tea, mis oleks juhtunud,” tunnistab Kiirend, et kui loos poleks teda parterisse määranud, mis siis oleks saanud. Aga oli, mis oli, saarlasest maadlusveteranil oli käes 12 aasta jooksul juba 6. tšempionitiitel.

Järgmisel aastal lubab Olev Kiirend Sarajevosse võistlema minna. Kui raha jätkub ja tervis vastu peab. “Tervisega paistab praegu küll kõik täitsa kenasti olevat,” nendib Kiirend ja räägib, et MM-idel käimine on meeldiv tegevus. “Emotsionaalne sõit, hea seltskond, vanad tuttavad-võistluskaaslased, võistlusmoment on ka olemas,” kirjeldab Kiirend, kes üldjuhul eelistab võistlustele sõita autoga.

Pikki autosõite ta oma sõnul naudib. “Sõidad paar-kolm tundi, peatud, võtad tassi kohvi, sõidad edasi.” Rääkimata sellest, et koos kaasvõistlejatega vanade aegade meenutamiseks jääb nendest tuhandetest kilomeetritest, mis asfaldil mõõdetakse, isegi vist väheks.

Olev Kiirendi kaalus oli Budapestis seekord 9 meest. See olevat selline keskmine number. Samas tunnistab Kiirend, et vastased on füüsiliselt temast ikka üle. Saarlase trump on alati olnud ja on ka praegu just püstimaadlus.

Füüsiline üleolek ei ole trump

Kiirend räägib, et tänapäeva maadlus ongi läinud selles suunas, et tehakse kõvasti jõutrenni ja harjutatakse partermaadlust. Lihtsamalt seletades siis seda, kui üks maadleja end matile kõhuli viskab ja teine püüab teda sealt lahti kangutada. Kui ta matil olijat lahti ei saa, on kaotus kirjas. Kiirend tõdeb, et tänapäeva mehed on nii jõulised kujud, et naljalt ei näe, kuidas võrdsete heitluses keegi parteris olijat võidab.

Olev Kiirend ütleb, et tema pole kunagi jõuga pealemineja tüüpi olnud. “Õige maadlus on ikka püstimaadlus,” on Kiirend kindel ja märgib, et tema eesmärk on alati püstimaadlusega edu saavutada. “Maadlus käib ikka püsti,” kordab ta veel.
Kiirendi sõnul jääb loomingulisi maadlejaid aina vähemaks. Selliseid, kes oskavad vastase väiksemaidki vigu ära kasutada ja mõtlevad paar käiku ette. “Maadlus pole ainult see, et kaks meest pusklevad omavahel. Maadlus on hoopis keerulisem.
See on loominguline. Nagu malemäng,” toob ta paralleeli ja lisab, et tänapäeva noortel jääbki puudu just oskusest vastast jälgida, vigu leida ja nende eest karistada.

Tänu Heiki Nabi medalivõidule Londonis naudib maadlus Eestis nüüd kindlasti suuremat populaarsust, kui oli eelnenud aastatel. Kiirend, kes on isegi Nabile näpunäiteid jaganud, on hiidlase olümpial nähtud maadlemise suhtes siiski kriitiline.

“Tema edu otsustas esimese matši loos,” räägib Kiirend. Meeldetuletuseks siis niipalju, et Nabi määrati esimeses kohtumises otsustaval perioodil parterisse (otsustaval perioodil määrab parterisse mineja loos – toim), kus ta edukalt kaitses. Olev Kiirend ütleb, et teistsuguse loosi korral oleks esimene ring võinud Nabi laeks jäädagi.

“Kui kaugushüppega võrrelda, siis sai Nabi oma olümpiamedali 7-meetrise hüppega,” võtab Kiirend teema kokku ja lisab, et olümpiamedal oli siiski tubli saavutus. Maadlus on nüüd jälle pildil.

10 leili järjest
Olev Kiirend kaalus eile hommikul täpselt 80 kilogrammi. Maailmameistrivõistlustel maadleb ta kaalus kuni 76 kg. Kaalu mahavõtmine käib lihtsalt. Tuleb vahetult enne kaalumist lihtsalt sauna minna. Nii kümme korda järjest. Kiirend räägib, et 70–80 kraadises leilis istub ta alguses 20 minutit. Siis 10 minutit ja siis juba 5 minuti kaupa. Viis minutit sees ja viis väljas. Ja 3,5 kuni 4 kg kaob nagu imeväel. Ekstreemsemaid meetodeid, nagu näiteks saunas paksude riiete selgaajamine, Kiirend ei kasuta. Kurnavat organismi liiga palju.
Võistluste eel kaalutakse maadlejad ära ja siis tulevad kadunud kilod jälle üsna kähku tagasi. Võistlemise ajaks on Kiirend taas 80-kilone mees. Naljakas küll, aga nii see on.
Kiirend meenutab, et vanasti oli võistlusel vaja kaaluda iga päev ja seega ka kaalu hoida. See olnud päris keeruline.

Olev Kiirend

Sündinud 26. jaanuaril 1949

Saavutused:
Neljakordne Eesti meister kreeka-rooma maadluses
Nõukogude Liidu meistersportlane kreeka-rooma maadluses
NSVL meistrivõistlustel 1972. aastal 2. koht, 1973. aastal 3. koht
6-kordne veteranide maailmameister kreeka-rooma maadluses (2000, 2007, 2009, 2010, 2011, 2012)