Rannakalurid üksnes kalapüügist ära ei ela (1)

Rannakalurid üksnes kalapüügist ära ei ela

KALLIS PIDADA: Staažikas kalur ütleb, et laevad ja laevatarvikud on mitu korda kallinenud. Näiteks laeva remondiks vajalikust 10 000 eurost peab kalur ise välja käima 4000 eurot. Foto: Sander Ilvest

Põline rannakalur Ülo Tammeväli paikas teisipäeval koduõues mõrda, et see lestapüügiks Sõrves Lõu lahte viia. “Lesta meres veel on. Milliseks saak kujuneb, selgub siis, kui püünist meres vaatamas käid. Lestapüügi eelis on see, et hüljes seda kala ei taha,” alustas Tammeväli kalapüügijuttu.

Hüljestest ja kormoranidest ei saa me siiski üle ega ümber. Staažika kalamehena oskab Ülo Tammeväli neist värvikaid lugusid pajatada. Kanadas käinuna teab ta rääkida sedagi, kuidas sealmail nendega võideldakse. Tammeväli oli ka see mees, kelle kätte usaldati katsetamiseks hülgepeletaja. Hakatuseks võib kohe öelda, et selle efektiivsus pole niisugune, nagu kalurid ootasid.

“Muidugi see toimib, aga mitte kõikidele hüljestele. Vanu hülgeid see ei kohuta. Nad ei tee sellest väljagi. Räime kastmõrra juures võis näha vähemalt ühte-kahte hüljest, kes peletisest hoolimata kaladega kõhtu täitsid,” jagab Tammeväli kogetut.

Hülgepeletise miinuseks on ka selle riistapuu suur kaal, mis ületab sada kilogrammi. Seadme akudki on meeletult suured. “Neid tuleb iga kahe ööpäeva takka laadida. Järelikult tuleb need selleks maale tuua. Mina kasutasin nende transpordiks väikest paati. Tormiga ei tulnud pisema alusega merele minekust midagi välja. Ja maksab see peletis 6000 eurot!” võrdleb kogenud kalur selle seadme otstarbekust ja hinda.

Täismahus lugu loe Saarte Hääle paberväljaandest. 

Print Friendly, PDF & Email