Jahiseaduse eelnõu jätab rapsikasvatajad kahjuhüvitisest ilma

Jahiseaduse eelnõu jätab rapsikasvatajad kahjuhüvitisest ilma

ÕIGUSED MAAHARIJALE: Tõnija teraviljakasvataja Jaan Sink soovib, et ulukikahjuhüvitist võiksid nõuda ka maaharijad, mitte ainult omanikud. Foto: arhiiv

Põllumajandusministeerium jättis kooskõlastamata uue jahiseaduse eelnõu, tuues ühe põhjusena välja ka asjaolu, et erinevalt teraviljast ei võimalda eelnõu küsida hüvitist ulukite poolt rapsi-ja rüpsipõldudel tehtud kahjude eest.

“Õlikultuure ulukid ei söö, aga nad elavad seal sees ja kõnnivad läbi,” ütles Valjala talunik Jaan Sink. “Kui valminud rapsist läheb põder läbi, jääb järele kahe meetri laiune rada, kus ei ole mitte ühte tera enam kaunas,” kirjeldas talunik, kes peab õigeks põllumajandusministeeriumi ettepanekut täiendada jahiseaduse eelnõus jahipiirkonna haldaja poolt hüvitamisele kuuluvate kultuuride loetelu.

Jahiseaduse eelnõu kohaselt on maaomanikul õigus ulukikahjude korral taotleda jahipiirkonna kasutajalt hüvitist teraviljale, kartulile, söödajuurviljale, köögiviljale ning metsamaal kasvavatele okaspuudele.
Põllumajandusministeerium hindab hüvitamisele kuuluvate põllumajanduskultuuride loetelu puudulikuks, kuna sealt puuduvad kaunviljad, õli- ja kiudkultuurid ning muud tehnilised kultuurid, ravim- ja maitsetaimed ning veel mõningad liigid.

Samuti leiab põllumajandusministeerium, et eelnõus ettenähtud jahiuluki tekitatud kahju ülemmäär 100 eurot ühe hektari hävinud põllumajanduskultuuri kohta on ebapiisav hüvitis. Hüvitis on ebapiisav eelkõige võrreldes looduskaitseseaduse alusel teatud suur-ulukite ning hane ja lagle tekitatud sarnase kahju hüvitamise määraga.

Põllumajandusministeerium juhib keskkonnaministeeriumi tähelepanu ka võimalusele taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi luba ning maksta loa saamise järel jahiuluki tekitatud kahju hüvitist vähese tähtsusega abina. Vaatamata sellekohase teabe olemasolule ei ole keskkonnaministeerium seni riigiabi luba taotlenud.

Hüvitised ei kata kahju

Jaan Singi hinnangul üritab jahiseaduse eelnõu jagada vastutust ulukikahjude eest põllumehe ja jahimehe vahel pooleks. “Ma saan aru, et jahimehe jaoks on ka see 100 eurot hektari kohta väga palju, aga põllumajanduses on nii sisendite kui saakide hinnad nii kõrged, et jäävad palgatöölise käeulatusest natuke välja,” rääkis Sink, kelle sõnul käib tegelike kahjude hüvitamine jahimeestele üle jõu, mistõttu nad üritavad hüvitise määra alla suruda.

Põllumehe poolelt vaadates on 100 eurone hüvitis aga pea olematu summa. “Kui nisul on viietonnine saak, siis on seal väärtust 1000 eurot hektari kohta ja kui sa saad selle eest 100 eurot, siis see on mõnitamine,” osutas Sink, kelle sõnul ei saa põllumees kahjude vältimiseks ka midagi eriti ette võtta. Viljakasvatajal pole võimalik valida, vaid ta peab külvikorda pidama ja külvama ka nendele põldudele, kus on kahjude oht.

Teine Valjala valla viljakasvataja Kaido Kirst tõdes laupäeval Kärlal peetud aasta põllumehe valimise ürituse ajal toimunud jutuajamise käigus, et suurulukid on sel aastal põldudel üsna aktiivselt laastamistööd teinud. Kirstu sõnul ulatuvad tema ulukikahjud sel aastal umbes 6000 euroni.

Jaan Singi sõnul suutsid jahimehed tal nisupõllu metssigade eest ära kaitsta ja tulemuseks oli väga korralik talinisu saak. “Nad tõesti pingutasid, seda oli näha,” kiitis Sink jahimehi. “Sead käisid küll põllul, kuid sööma ei saanud hakata, sest püssiraud oli pidevalt tagumiku taga.”

Samas odrapõldudel, mille kaitsmine ulukite eest jäi inimese naiivsuse tõttu pisut unarusse, on kahjusid umbes kolme hektari jagu. Arvestades, et odra saagiks tuli keskeltläbi kolm tonni hektari kohta, ulatub kahju üheksa tonni odra eest 1800 euroni.

Keskkonnaministeerium lubab parandusi

Teraviljakasvataja pilguga jahinduse temaatikal juba pikemat aega silma peal hoidnud Jaan Sink möönis, et põllumehe jaoks on uues jahiseaduses tegelikult väga vähe muutunud. Kõige rohkem häirib kogenud viljakasvatajat uue seaduse juures asjaolu, et seadus ei võimalda maaomaniku kõrval nõuda jahimeestelt kahjuhüvitist ka maavaldajal. Ehkki üle 50 protsendi põllumaadest kasutatakse rendimaadena, ei ole rentnikul praeguse seaduseelnõu järgi õigust kahjuhüvitist nõuda.

“Selleks, et seadus oleks kõiki osapooli rahuldav ja jääks pikalt kestma, oleks minu meelest esmatähtis, et kõik maad oleksid kahjuhüvitamise kohustusega hallatud,” lausus Sink. Näitena tõi ta ühe oma rendimaa omaniku, kes töötab kusagil Soomes ning kellega ühenduse saamine pole üldsegi niisama lihtne.

“Kujuta nüüd ette, et kahju on tehtud selle omaniku maa peal ja ainult temal on õigus seda nõuda. Konks on selles, et jahimehed saavad öelda: kahju ei olnud ju sinul, vaid sellel Soomes töötaval omanikul,” rääkis Sink.

Ka põllumajandusministeerium tõdeb, et ehkki uue jahiseaduse koostamisel lõid kaasa mitmed huvirühmad, pole uue seaduse eelnõu suutnud luua tasakaalu maaomanike, jahimeeste ja riigi huvide vahel. Põhimõttelistes küsimustes ei ole senini kokkuleppele jõutud.

Keskkonnaministeeriumi avalike suhete nõunik Pille Rõivas ütles, et kuna keskkonnaministeeriumil ja põllumajandusministeeriumil ei ole jahiseaduse eelnõu sisu osas ületamatuid erimeelsusi, saavad nad suure osa esitatud ettepanekutega arvestada. Põllumajanduskultuuride nimekirja täiendatakse vastavalt tehtud ettepanekule, maakasutajate õigused on plaanitud samale tasemele maaomanikega jne. On veel üksikuid detaile, mis vajavad täpsustamist, näiteks eriarvamus jahiuluki tekitatud kahju osalise hüvitamise määra osas, märkis Pille Rõivas.

Print Friendly, PDF & Email