Punahirve jahihooaeg on täies hoos (9)

Punahirve jahihooaeg on täies hoos

SUPERTROFEE: Kärla jahimees Reimo Prants nädalavahetusel kütitud 15harulise punahirvepulliga. Foto: Kristjan Teär

Möödunud reede õhtul sai Lümanda jahiseltsi juhatuse esimees Jalmar Raud saagiks 16- või 17harulise punahirvepulli. Nädalavahetusel küttisid Kärla jahimehed Reimo Prants ja Toivo Vaik 15-harulised punahirvepullid.

“Ma ei tea, tal tuleb vist ikka 16 haru, üks haru on alla 2 cm ning ei anna vast haru mõõtu täis,” ütles Jalmar Raud Saarte Häälele, lisades, et tema teada on see praegu ka Lümanda jahiseltsi suurim jahitrofee. “Ega ta mu juurde ise ei tulnud, pidin ise vaeva nägema,” muigas Raud.

Lümandas on miinimum-arv ehk siis kohustuslik lasta 18 punahirve, lastud on neil praegu 19. Kärla jahimees Reimo Prants tabas punahirvepulli laupäeval. “Kui sarveharud said üle loetud, oli emotsioon positiivne ja käsi värises, helistasin kohe jahi juhatajale,” rääkis oma jahimehestaaži 1986. aastast lugev Prants.

Kuna keskkonnaameti poolt on ette nähtud, et lasta tohib 13 ja rohkema sarveharuga pulle ning väärarenguga loomi, siis teeb see jahimeeste jaoks jahipidamise keerulisemaks.

“Me peame looma tuvastama, enne kui laseme. Ning alati tekib oht, et järsku laseme vale looma,” rääkis Prants, kellel oli see lasta esimene hirvepull üldse.

Täpselt 24 tundi pärast Reimo Prantsu õnnestunud lasku küttis 23. septembri varahommikul 15harulise punahirvepulli Toivo Vaik. Saarte Häälele ütles Toivo Vaik, et kindlasti pole nende trofeed suurimad.
“Mujal on suuremaid küll olnud, aga Kärla mõistes on küll vist suurimad,” rääkis Vaik, lisades samas, et teistes seltsides on ka 17harulisi lastud.

Vaik tähendas, et 15harulist hirvepulli lastes piisab teinekord puhtalt jahiõnnest. “Enamasti nõuab aga nii suure trofeelooma tabamine pingsat eeltööd,” rääkis Vaik, kes on seda eeltööd teinud juba aastaid. “Eriliseks teeb asja see, et see on ikka supertrofee, mida ihkab endale iga jahimees,” märkis ta.

Toivo Vaik on hirvi kokku küttinud 9, neist 3 pulli. Sarved plaanib Vaik panna kaminaruumi seinale. Seal ootab juba ees 50 paari erinevaid (hirve-, põdra-, soku-) sarvi ja sarvekesi, mõned kuldikihvad ja paar trofeenahka.

Punahirve saab küttida 30. novembrini, pulle kuni 31. jaanuarini. Kärla meestel on tänavu 31 luba, neist 8 on kütitud. Vaigu sõnul on Kärla metsades hirvi piisavalt, ent tegu on ühe kavalamaga meie metsades liikuvatest ulukitest.

“Eks mehed juba teavad, mida ja millal lasta,” sõnas Saaremaa jahimeeste seltsi direktor Ilmo Torn, lisades, et ehkki ta Toivo Vaigu lastud punahirve sarvede kaalu ei tea, võivad need olla hõbemedali väärilised. Tornil endal õnnestus hõbedane sarv lasta 14. septembril. Ta märkis, et varem oli Saaremaal hästi palju pronkse, kuid nüüd hakkab rohkem tulema kulda ja hõbedat. Prantsi lastud hirvepulli sarvi ei olnud ta veel näinud.

“Ega see haru nii väga näitaja pole. Eelmise näituse kullasarved olid just sellised 10harulised, aga hästi jämedad. See hargnemine sageli ei näitagi midagi, aga see on muidugi ilus,kui tal palju harusid on,” rääkis Torn, kelle sõnul plaanib Saaremaa jahimeeste selts aasta lõpus lossis üles seada trofeenäituse.

Print Friendly, PDF & Email