Päevakeskuses on tegelikult kõik väga hästi (17)

15. septembril ilmus Saarte Hääles Heili Saare arvamuslugu pealkirjaga “Mis päevakeskuses tegelikult toimub”, milles kritiseeriti SA Kuressaare Hoolekanne juhataja Tiia Tammsalu käitumist klientide, koostööpartnerite ja alluvatega.

Teisipäeval saatis Saarte Hääl SA Kuressaare Hoolekanne nõukogu esimehele Argo Kirsile ning nõukogu liikmetele Anton Terasele, Kairit Lindmäele, Elo Naaberile ja Helle Karule kirja ja küsimused sooviga saada omaniku – linna – esindajatate poolt selgitusi.

Nõukogu liikmetest keegi eraldi vastata ei soovinud, ainult Anton Teras viitas oma lühiajalisele liikmeks olekule (on nõukogu liige alates 5.06.2012) ja lisas lingi 2011. aasta sügisel SA-s Kuressaare Hoolekanne läbi viidud volikogu revisjonikomisjoni revideerimise aktile.

Nõukogu esimees, Kuressaare linnavalitsuses sotsiaalvaldkonda juhtiv abilinnapea Argo Kirss vastas küsimustele järgmiselt:
Sissejuhatuseks teie küsimuste vastustele annan teada, et olen kõne all oleva artikli valguses suhelnud nii osa nõukogu liikmetega kui ka eakate esindajatega, ning võin kohe öelda, et erinevalt artikli autorist ja kommentaatoritest on Tiia Tammsalu tööga väga paljud inimesed ka rahul.

Kas teie kui SA nõukogu liikmeni on ka varem jõudnud infot, mis viitaks Tammsalu kohatule käitumisele klientide ja alluvatega?
On.

Kas nõukogu liikmed on omavahel ametlikult või mitteametlikult selliseid signaale arutanud?
On.

Milliste järeldusteni on sellised arutelud viinud?
Asjad on ära klaaritud ja tegelikult ei ole infodel olnud tõsiseltvõetavat alust.

Kas lehes mustvalgel toodud süüdistused ja anonüümsed kommentaarid on piisavad, et nõukogu võtaks Tiia Tammsalu personaalküsimuse uuesti arutusele?
Kindlasti me arutame selle artikliga seonduvat järgmisel nõukogu koosolekul.

Kas nõukogu on teinud Kuressaare Hoolekande töötajate hulgas anonüümset tagasisideküsitlust juhataja käitumise kohta? Millised on olnud tulemused?
Ei ole teinud. Oma 12-aastase kogemuse põhjal linnavalitsuses võin öelda, et sellist asja ei ole tehtud üheski linna asutuses, aga asi vääriks kaalumist.

Nii nimetatud artiklites kui ka kommentaarides on korduvalt esitatud küsimus, kas sellise käitumisega juhataja sobib sotsiaalteenuseid pakkuvat asutust juhtima. Palume teil anda hinnang juhataja sobivusele.
Tiia Tammsalu on SA Kuressaare Hoolekanne juhtimisega seni kenasti hakkama saanud. Hinnangu kõnealuse artikli valguses jätan siinkohal andmata. Kui see vajalik peaks olema, siis võin seda teha pärast järjekordset nõukogu koosolekut.

Sama kirja ja küsimused saatsime ka Reformierakonna Kuressaare piirkonna juhile Urve Tiidusele. Temale kirja saatmise ajendiks oli see, et SA Kuressaare Hoolekanne juhataja Tiia Tammsalu on Kuressaare linnavolikogus Reformierakonna fraktsiooni esimees ja volikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees.

Reformierakonna Kuressaare piirkonna juht Urve Tiidus vastas erakonna seisukoha ja kohaliku sotsiaalpoliitika elluviimise kohta järgmist:

Kuressaares moodustavad 2009. aasta kohalikest valimistest saadik koalitsiooni Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Valijatelt saadud mandaadi alusel viiakse ellu koalitsiooni programmi, millega seotud otsuseid ja täitmiseks vajalikke eelarveid on valdavalt toetanud ka Keskerakonna liikmed. Nii et poliitikat viivad ellu linnavolikogu, sotsiaalkomisjon ja linnavalitsus eesotsas sotsiaalosakonnaga.

Proua Piret Sarjas on esitanud revisjonikomisjoni aruande päevakeskuse tegevuse kohta, see on minu andmetel väga positiivne. Tean varasemast paljusid Kuressaare inimesi, kes päevakeskuses käivad, inimesed on rahul.

Mis puudutab kriitilist tagasisidet kahelt linnakodanikult, kes avaldasid teie lehes arvamust, siis nagu tagasisidega ikka, tuleb vaadata, milline on selles konstruktiivne osa. Sest heatahtlikul ja argumenteeritud kriitikal on elu edasi viiv jõud.

Kuulda on, et üks kriitiline arvamus sauna remondi suhtes on selgeks räägitud ja soliidselt klaaritud. Tagasiside on alati oluline. Reaalsust peab ka tundma. Kuressaares elab 4001 pensionieas inimest. Päevakeskuse teenuseid vajab linna eakatest aktiivsemalt paarsada inimest. Valmisolek teenuseid pakkuda on päevakeskusel isegi suurem.

Päevakeskus rajatigi eakatele suhtluskohana ning avahoolduse ja muude küpses eas inimestele vajalike teenuste keskusena.

Keskus on läbi teinud tugeva arengu. Pakutavate teenuste nimekiri on kasvanud hüppeliselt ja eks ta kasvab veelgi.
Euroopa Liidu rahaga rajatud päevakeskuse olemasolu omavalitsuses on üks hea asi, sest mitte kõigil eakatel pole lähedal pereliikmeid või kedagi lähedast, kes alati appi tuleks, kui üksi enam toime ei tule. Olgu selleks söögitegemine, tubade koristamine, kas või seljapesemine, poes käimine, arsti juurde sõidutamine jne. Ka üksindus pole alati hea tunne, kui oled juba vanem inimene.

Sõnasõja pidamist keelata ei saa. See paraku ei vähenda üksindust ega paranda teenuseid. Seda teevad tublid päevakeskuse inimesed oma töö ja hoolega.

Print Friendly, PDF & Email