Juhtkiri: Miks nõukogu ei kuula? (4)

SA Kuressaare Hoolekanne nõukogu liikmed on saanud ka varem kaebusi päevakeskuse juhataja käitumise kohta. Seda kinnitab ka nõukogu esimees. Juhataja käitumist päevakeskuse klientidega igaks juhuks siiski arutatud ei ole.

Linnas räägitakse kümneid lugusid juhataja käitumisest töö juures alluvatega, mida võiks otsesõnu nimetada töökiusamiseks – mõnitamine, halvustamine kolleegide ees, palgaga nöökimine, inimeste üksteise vastu üles ässitamine ja muu –, aga töötajate käest tööl valitseva olukorra kohta nõukogu liikmed küsinud ei ole.

Kindla tõendina, et juhataja oma ametikohale sobib, nimetatakse volikogu revisjonikomisjoni 2011. aasta oktoobris-novembris läbi viidud revideerimise akti. Aktis puudub aga näiteks igasugune viide sellele, et oleks kontrollitud raamatupidamisdokumente, kuigi poolteist aastat enne revisjoni oli eelmine pahandamine Tiia Tammsaluga. Tookord olid jutuks rahalised eksimused ja sularahaga ringikäimine päevakeskuses. Kas keegi klientidest mäletab, millal talle toidu ostmisel viimati tšekk anti? Ometi pidavat akt olema kindlaks tõendiks juhataja sobivuse kohta. Aga juhataja käitumist klientide, alluvate ja koostööpartneritega selles ju ei käsitleta.

Paari nädala eest, kui ajakirjanik küsis sauna kinnioleku põhjuste kohta, arvas juhataja, et inimene, kes selle küsimuse ajakirjanikule ette söötis, peaks ravile minema. Nõukogu esimees ja Reformierakonna piirkonnajuht kinnitavad, et asi sai soliidselt klaaritud – juhataja olevat inimese ees vabandanud. Kuid unustatakse, et vabandama peaks päevakeskuse juhataja väga paljude klientide ees.

Nii tundubki, et nõukogu liikmed, kes on teatavasti omaniku – linnavalitsuse – esindajad, on kõigi teadete suhtes, mis tulevad klientidelt, töötajatelt ja koostööpartneritelt, kurdid ja pimedad. Jääb üle ainult küsida: miks?

Print Friendly, PDF & Email