Eesti arstide selts ja Eesti tervishoiutöötajate kutseliit on teatanud valitsusele, sotsiaalministeeriumile ja haiglate liidule, et 1. oktoobrist algab tervishoiutöötajate streik ja 8. oktoobril laiendatud streik. Streigiga kavatsevad ühineda ka Kuressaare haigla arstid ja õed.
Saaremaa arstide seltsi juhatuse esimehe Toomas Tuulingu (fotol) sõnul jäävad 8. oktoobrist ära kõik ambulatoorsed vastuvõtud.
“Kuid see ei tähenda, et inimene, kes vajab vältimatut abi, abita jääb. Tavapäraselt töötavad kiirabi ja erakorralise meditsiini osakond ning ka need haiged, kes on statsionaaris, saavad oma ravi,” selgitas Tuuling. Ta lisas, et streik ei puuduta ka kuni 18-aastasi lapsi, rasedaid, onkoloogilist ravi saavaid patsiente.
Täpsemat infot töökorraldusest streigi ajal lubas Tuuling anda lähitulevikus, sest alles sel nädalal selgub, kas arstide streigiga liituvad ka perearstid ja mõlemad õdede kutseliidud (Eestis on kaks õdede liitu, üks neist on streigiga ühinemisest juba teatanud).
Streigi peamine eesmärk on arstide ja õdede Eestist lahkumise ja tervishoiusüsteemi lagunemise peatamine.
“Palk ja töönormatiivid on need, millele me tahame üldsuse tähelepanu juhtida,” ütles Tuuling. “Praegu töötavad kõik arstid tunduvalt suurema koormusega, teevad mitu vahetust ning selles valguses püütakse näidata, et arstid saavad piisavalt kõrget palka ja järelikult pole probleemi.”
Nii on ka Kuressaare haiglast juba mitu arsti ja õde läinud Soome, Norrasse jm välisriikidesse. Tohtrid jõuavad pensioniikka ja uusi arste pole juurde tulemas.
Kuressaare haigla koduleheküljelt loeme, et vajatakse kardioloogi, üldkirurgi, oftal-moloogi, psühhiaatrit, günekoloogi, kliinilist mikrobioloogi, erakorralise meditsiini arsti.
Eesti arstide liidu presidendi Andres Korgi andmetel töötab Eestis juba praegu 937 üle 63-aastast arsti, vanuses 63–70 aastat on 581 arsti.
“Ületöötamine on ka Kuressaare haigla arstide ja õdede üks suuremaid probleeme. Ja ma ei arva, et tänapäeval oleks Eestis sellist haiglat, kus see poleks probleemiks,” rääkis Tuuling.
Streiki juhib Eesti arstide liit, kuhu kuuluvad ka Kuressaare arstid, ja seega juhinduvad ka nemad üleriiklikest otsustest.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Minge kõigepealt suhtlemiskursustele ja siis alles streikige!
Arstid ei ole kindlasti meie riigis silmapaistvalt puudust kannatav seltskond. Riik on arstid oma (loe maksumaksja raha eest) välja õpetanud ja lõpptulemusena lasevad arstid lihtsalt jalga. Pigem tuleks siis riiklikku tellimust arstide õpetamisele vähendada. Äkki tulebki peasüüdlaseks lugeda riiki, et see oma rahaga nii hooletult ringi käib? Streikivatele arstidele tahaks aga ütelda, et kaugel ei ole patsientide ühingu meeleavaldused, sest meditsiini kvaliteet on alla arvestust. Ma ei räägi kvaliteedist, mis tuleneb arstide vähesusest vaid ikka sellest kvaliteedist, mis sulle arstikabinetis otsa vaatab. Meditsiin vajab tugevat reformi, sest hetkel on selles süsteemis liiga palju nõukaaegset suhtumist. Eriti totter on perearstide tasustamissüsteem. Mida rohkem arst patsienti ravib, seda väiksem on tema tasu. Teisisõnu pole arstidel majanduslikult mõtet patsienti analüüsidele-uuringutele saata ja kõige lihtsam on kirjutada talle retsepte. Tuleb vist paljudele tuttav ette?
Mul ei lähe meelest mõne aasta tagune arsti juures käimine – peale teatavat protseduuri soovisin ma arsti käest (kust siis mujalt, eks?!) veel teavet saada. Mina, pensionär, seisin ukse kõrval, õde istus oma toolil ja arst sõna otseses mõttes lösutas oma toolileeni najal. Mina, kes ma ju asjast mitte kui midagi ei teadnud (sest ma pole selleks õpetatud!), oleksin olnud väikesegi tähelepanu eest tänulik! Kuid ma nägin arsti käitumisest, kui tüütu ja rumal ma olin…
Kuid minu perearst, kes on ka ühtlasi mu raviarst, on parim, keda ma tean! Tänu temale olengi veel (võib-olla) mitte ainult lihtsalt elus, vaid ka terve.
Eelarvamuste vältimiseks ma arstide nimesid ei maini.
Arstid ja õed peaksid küll need viimased olema, kes enestele palgatõusu peaksid nõudma, et neil ka vähematki häbitunnet ei ole.
Aga äkki ongi nii, et nõukaaegne suhtumine on meil, sest arstid on kõik juba pensionärid. Pealegi õed ja hooldajad ei saa nüüd küll ilmatuma suurt palka, pigem väga niru,selle töö eest mida nad teevad.
Riigikogulased tõstavad oma palku iga aasta nii 200-300 euri tõstku siis arstide, õpetajate ja päästjate omi ka. Miinimumpalgast üldse ei räägi,ajee panime ca 10 euri juurde nüüd oleme tegijad, proovigu nad ise selle raha eest maksta pidevalt tõusvad maksud, süüa, koolitada lapsed ja teab mis veel…
Lihtsalt ma ei imesta, miks haritud inimesed siit sääred teevad- 10 aastat õppimist on päris pikk aeg, et välja teenida normaalne töötasu.
Palga kohta ei oska kommenteerida, aga jah, suhtlemisoskust ja suhtumist peavad tervishoiutöötajad muutma. Kuigi nad ei taha seda tunnistada, nad siiski ka on klienditeenindajad. Inimesed kes on sattunud haiglasse ja nende lähedased on niigi raskes seisus ja mures, neid tuleks eriti tähelepanelikult kohelda, mitte ülbitseda või olla osavõtmatu! Tean, sest olen seda mitmel korral kogenud.Loomulikult ei ole kõik med.töötajad sellised, kuid selline suhtumine on valdav kahjuks.
Jah, õed ja sanitarid vajavad palgatõusu, aga kas ka arstid, kellel on tasuta saadud hariduse juures päris normaalne palk.
Tuleks aru anda, kui saad tasuta hariduse nagu on saanud ka kõik teiste erialade lõpetajad, siis pole siin viriseda midagi, tahad saada kõrgemat palka õpi ise oma raha eest arstiks ja koli peale lõpetamist siis välisnaale, kui Sind nii väga sinna tahetakse!
Koos arstidega võiks terve Eesti streikida, sest võrreldes välismaailmaga on meil kõigil palgad väiksed. Ei raba ainult arstid, paljud väiksepalgalised rabavad mitmetel kohtadel, et oma lapsi toita ja kuidagi koolitada ja nende inimeste mõtetes pole streikida, vaid nad mõtlevad kuidas ellu oma perega jääda!
Toetan õdesi ja sanitare streikimas aga mitte arste!
Ma ei saa aru miks ei või arstid ja õed streikida? Ega see, et nende palk on suurem kui müüjatel või tootmistöölistel ei tähenda koheselt, et neil ei ole õigust streikida? Või et miks arvavad inimesed, et neil on justkui õigus arstide palka “määrata” puhtalt seetõttu, et arstid on (seni veel) riigi palgal (“Arstid ja õed peaksid küll need viimased olema, kes enestele palgatõusu peaksid nõudma, et neil ka vähematki häbitunnet ei ole.”)? Kõigil on võimalik ju ise arstiks või õeks õppida ja siis “haljal oksal olles” haiglasse tööle minna, kellele arstide ja õdede praegune palk tundub midagi ülemäära suurt.
Mina igatahes toetan arste ja õdesid nende nõudmistes. Ärge andke järgi, küll riik selle raha leiab!
Eesti arstide keskmine kuupalk on 1800 EUR’i. Seda pole sugugi vähe, võrreldes teiste elualade inimeste palkadega.
No aga kas näiteks sina, lugupeetud “hõmmm” õpiksid 10 aastat ülikoolis (tõenäoliselt on TÜ arstiteaduskond üks väheseid, kui mitte öelda ainus, kus ülikoolis käimine tähendab ikka veel korraliku õppimist ja suurel hulgal materjali omandamist, mitte ainult lapsepõlve pikendamist) ning siis pärast seda hakkad saama nii umbes 2000€ kuus, olles stressirohkes keskkonnas, tegeledes haigete inimestega, pidevalt ületunde ja öövalveid tehes? Minu jaoks tundub näiteks see 2000€ liiga väike palk selleks ning seda veel eriti Tallinnas ja Tartus, kus kõrgharitud 30-35 aastane inimene, spetsialist, teenibki ligi 2000€ kuus (kui ei istu just kusagil muuseumis või arhiivis või ei ole õpetaja).
Muidugi eriti mõistetamatu on minu jaoks see, et kes üldse soovib praeguste palkade tõttu õeks või hooldustöötajaks õppida. Põhimõtteliselt on tegu ju (suuremas osas) võõraste inimeste vanemate ja vanavanemate hooldamisega. Kas mina teeks seda tööd? Ei. Tundub normaalne ju igal ühel ise oma pereliikmeid-vanemaid hooldada ja põetada.
Nii et jällegi tuleb selles valguses mõelda, et kas ma ise teeksin seda tööd selle raha eest või et kui suur on rahaline kahju (ehk siis saamata jäänud palk), kui ma oma vanemaid-vanavanemaid ise kodus hooldan. Ma arvan, et päris paljudele on saamata jäänud palk suurem, kui see pisku, mis hooldusõde teenib SINU vanemate hooldamise eest.
Arstil 1800, aga mis on õe keskmine palk?
… ütles oma relatiivsusteoorias, et kõik siin ilmas on suhteline (tõlge on vägivaldne!).
Arstide palgad võrreldes koristaja omaga või reapensionäri pensioniga on ikka kordades suuremad! Jaa-jaa, isegi medõdede palkadest!
Kuid kui hakata võrdlema ministrite ja riigikogulastega – siis vist ei anna võrreldagi või mis?!
Ilmselt peab lihtrahvas tänulik olema, et meil ministreid+riigikogulasi pole nii palju kui on arste ja muid tervishoiutöötajaid!
kahju, et kuldne vene aeg möödas kus ei õpetajad ega arstid streikinud, nüüd nii kui teine sept. kätte jõuab kukuvad õpsid ees arsid õed, siis politseid päästevennad ja takka veel ülejäänud setskonnad streikima, ikka masendav elu siin eestis ja lõpuks see paaniline eestist põgenemine.
Kui Sinu jaoks tundub 2000€ liiga väike palk äraelamiseks, siis võid siit vabalt uttu tõmmata!
Vaata, selline ülbus teeb tõesti vihaseks!
Isegi õpetajat solvad sa oma tekstis, aga mis sellest Sa ju haritud arst vist!
Teil on täielik õigus, see arstide ülbus ületab juba igasuguse mõistlikuse piiri. Pealegi ei ole nende töö sugugi vastutusrikkam kui paljude teiste erialade inimestel, pigem vastupidi.
autoteeninduses räägib remondimees arstile,et nad mõlemad remondivad mootoreid,kuid tema palk on palju väiksem.
arst vastab:kas oskad töötavat mootorit remontida
Arst annab kindlustusseltsile surmatunnistuse ühe oma patsiendi kohta. Seltsi agent tuleb aga peagi tagasi ja ütleb: “Vabandage, doktor, aga te unustasite dokumendile alla kirjutada.” “Ma mäletan, et kirjutasin kindlasti alla,” kinnitab arst. “See on tõsi küll,” vastab agent, “aga teie nimi on kirjutatud lahtrisse, kus seisab surma põhjus…”
Patsient arstile: “Doktor, on ju teada, et arstid on vahel surnuks tunnistanud inimesi, kes tegelikult olid elus!” “Ärge muretsege,” vastab arst, “ma hoolitsen selle eest, et seda teiega ei juhtuks.”
Kuressaare haigla põhiprobleem tundub olevat see, et uusi arste juurde ei võeta. Olemasolevad on ületöötanud ja on ainult aja küsimus, kui me siin kohapeal enam ravi ei saagi.
Mis mõttes ei võeta?
Siia konnatiiki ei taha keegi tulla.
Tubli,Ivan Julm!
Ma pole arst ega mul pole ka tervishoiuvaldkonnaga mitte mingit pistmist. Ma lihtsalt väidan, et mina ei läheks 10ks aastaks ülikooli arstiks õppima, et saada hiljem 2000€ kuus palka.
Eestis on valdkondi kus on võimalik sama palk (või isegi rohkem) teenida välja vähema ponnistusega (täiesti legaalsel teel ning mitte olles riigikogulane või minister).
Ja ei proovinud ma kuidagi ka õpetajaid solvata, vihjasin lihtsalt, et selle valdkonna inimesed (lisaks siis muuseumi- ja arhiivitöötajatele) teenivad näotut palka väga väikese lootusega palgatõusuks. Aga see ei ole mitte mingiks põhjuseks, et arstid ei võiks streikida ning endale normaalset palka nõuda.
Ning taaskord küsiks, et kui teile tundub see arstide palk midagi müstiliselt head, kas siis oleksite nõus selle nimel 10 aastat ülikoolis käima ning lisaks igasugused öövalved ja muud arsti elukutsega kaasaskäivad nähtused?
Saan aru, et 2000€ on vähevõitu. Aga streikida raha nimel, et saaks osta veel mõne ilusa asja. Veel kahe kuupalga eest uue auto või mida? Kui sa juba 1000€ kuus suudad investeerida mujale, säästa, kas seda on ikka vähe?
Kas teil endal paha ei ole? Rahast.
Rahvas peaks nüüd küll vastu streikima ja terveks hakkama, sittagi nad palka juurde saavad, kui kõik on terved.
Millal te lõpetate enda võrdlemise välismaa arstidega, millal te hakkate elama OMA elu?!
Kes meis veel raha pärast tööl käib???Peamine on töö tahe ja ind seda teha, palk on ju üldse teisejärguline. Selline on riigi ja tööandjate nägemus.
Saad 2x eesti keskmist ja pole küllalt? enamus teenib ju 2-3x vähem. Ainult jõmmjurakad, maniakid ja ministrid saavad 6 tuhat kätte
ikkagi on 2000 euri väga hea palk EESTIS elamiseks .Oled saanud hea hariduse, tasuta,kõike seda peaks ka arvestama.Kus sul veel nii kergelt haridus ja töökoht saada ,kahjuks jah suhtlemine on paljudel arstidel alla igasugust….Miks küll paljud Eesti arstid on omast nii ,nii heal arvamusel ,et iseg medõde on tema kõrval O .Muide Soomes nii ei ole.Kuidas meil neid arste saaks ravida.