OMA KODUDEST VÄLJA AETUD SÕRULASED: Enne erinevatesse kohtadesse laiali jagamist Poolas Gotenhafeni sadamas. Foto: erakogu
Just nii võiks kokku võtta nende inimeste elusaatuse, kellest osa koguneb täna Sõrve Turismitallu, et koos meenutada olnut, teha kokkuvõtteid 2012. aastast ja vaadata ka tulevikku. Tegemist on inimestega, kes 68 aastat tagasi Sõrve poolsaarelt sõja jalust ära viidi.
Kui rinne 1944. aasta oktoobri keskpaigas Lõpe–Kaimri joonel pidama jäi, hingasid Taga-Sõrve elanikud ja sinna kogunenud sõjapõgenikud kergendatult. Hetkeks tekkis lootus, et seekord jäävad sõjakoledused nägemata. Olid ju kõigil veel värskelt meeles 1941. aasta lahingud ja sellega kaasnenud tavakodanike mõrvad Iide liivamägedes.
Sakslasi peeti siiski veel kultuurrahvaks, kes küll maksudega vaevasid ja poisid püssi alla mobiliseerisid, aga päris ilma süüta inimesi seina äärde ei seadnud. Seda suurema üllatusena tuli sõrulastele 27. oktoobri õhtul taludesse ilmunud püssimeeste käsk tunni aja jooksul asjad kokku panna ja Mõntu sadamasse suunduda. Enamik sõdureid oli olnud neis taludes igapäevased külalised, siit käisid nad endale süüa ostmas.
Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest. Telli leht siit.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
mõtleb, mida vastata, aga õelate suu purskab kurjust! Jehoova on õelatest kaugel, aga ta kuuleb õigete palveid!” Õpetussõnad 15; 28-29
Juhul kui päevakeskuses käijate seas on 2-3 uskliku, saage kokku ja palvetage selle olukorra pärast ja eriti ülemate pärast. Tundub, et (välised) ringid ja huvitegevus on viimase peal, aga hingehoid on nigela võitu. Selles vanuses oleks tark leida pigem rahu Jumalaga.
See kommentaar käib artikli “Mis päevakeskuses tegelikult toimub” kohta.
Võibolla, et küll mitte just päris omal soovil, kuid see päästis nende elud. Mida peavad aga Siberisse ja Gulagi Arhipelagi saadetud sellisest sõrulaste virisemisest arvama? Pooled neist ei saagi enam midagi arvata, sest nad kaotasid seal oma elu. Palun sõrulased, jätke eputamine.