Uskumatu lugu golfiväljakul: linna esindajad sõlmisid linnale vastuvõtmatu lepingu (38)

Uskumatu lugu golfiväljakul Linnavalitsus sõlmis linnale vastuvõtmatu lepingu

SUU VETT TÄIS: Urmas Sepp ütleb nüüd, et lugegu me protokolle, Urve Tiidus räägib aia asemel aiaaugust ja Toomas Takkis kinnitab, et ei mäleta nelja aasta tagustest sündmustest halligi. Foto: Raul Vinni

Saarte Hääl avalikustab, kuidas Saaremaa Golfi AS-i suuraktsionäri, Kuressaare linna esindajad püüdsid paaniliselt nende poolt firma nõukogus tehtud vigu parandada ja neid teiste kaela ajada.

Saaremaa Golfi AS-i nimi on viimastel aastatel uudistest läbi käinud ainult seoses vaidluste ja probleemidega, mis said tegelikult alguse juba üle nelja aasta tagasi.

Golfiväljaku rajamine Kuressaar-de oli mastaape arvestades ülijulge ettevõtmine. Seda eriti selles valguses, kus kõik teadsid, et väljak tuleb teha riigi parim – vaid see tooks golfisõbrad ääremaale. Lahenduseks oli, et linn toetab ehitamist maaga ja taristu loomisega.

Kõik paistis roosiline

Selge see, et ükski väljak pole hea ilma klubihooneta. Kuna seda ise enam ehitada ei jaksatud, leiti firma Saare Golf Travel, kes sai klubihoone kinnistule 25 aastaks hoonestusõiguse ja pani maja püsti.

2007. aasta novembris sõlmiti Saaremaa Golfi ja Golf Traveli vahel koostööleping, kus mõlemad kinnitasid head tahet ja nägid ette tulevikus koostöötamist. Üks teeb väljaku ja hoiab seda korras, teine ehitab maja ja opereerib väljakul. Kõik paistis ilus ja roosiline.

Ettevõtmise komistuskiviks sai operaatorlepingu sõlmimine. Kui Saarte Hääl 2008. aastal samal teemal kirjutas, ei paotunud ühegi asjaosalise suu. Räägiti vaid sellest, et tüli tekkis omavaheliste protsentide jagamisest. See oli siiski vaid suusoojaks räägitud jutt. Ühtegi lepingut tookord keegi ajakirjandusele ei näidanud.

Nüüdseks on Saare Golf Travel pankrotis ja Saaremaa Golfi AS-iga korduvalt kohtuuksi kulutanud. Nii kohtuotsused kui ka Kuressaare linnavalitsuse poolt Saarte Häälele teabenõude alusel väljastatud operaatorleping ning asjaosaliste selgitused loovad üsna nukra pildi, kuidas golfifirma allakäigutrepi esimesteks astmeteks said inimestevahelised halvad suhted ja nõukogu liikmete püüd oma tegusid varjata.

Siinkohal tuleb märkida, et kõik järgnev toetub vaid asjaosaliste endi ning asjaga kursis olevate inimeste ütlustele. Paljud neist ei soovinud leheveergudel esineda oma nime all. Kuressaare linnavalitsus omakorda keeldus Saarte Häälele Saaremaa Golfi AS-i nõukogu protokolle väljastamast, viidates ärisaladusele.

Taustaks tuleks veidi vaadelda operaatorlepingut, mis pidi tagama koostöö Saaremaa Golfi ja Golf Traveli vahel. Operaatorlepingu ettevalmistamine oli pikem protsess. Alguses oli toorik, mis sai erinevatelt osapooltelt täiendusi. Sealhulgas olnud enamik täiendusi linnavalitsuse poolsed.

10-aastase kestusega lepingu lõppvariant sisaldas mitmeid huvitavaid punkte. Nii kohustus Saare Golf Travel tegema kõik, mis võimalik, et müüa teenuseid teatud mahtudes. Kuid rõhk on sõnadel “kõik, mis võimalik”. Otsest kohustust müüa kindlas mahus lepingus ei ole. 25% müügitulust pidi endale saama Saaremaa Golf. Leping sisaldab ka teisi poolte kohustusi ja võimalusi läbirääkimisteks, kui asjad ei peaks minema nii nagu vaja.

Saaremaa Golf seevastu ei tohtinud operaatorõigust anda edasi kolmandale isikule. Juhul kui Saaremaa Golf oleks tahtnud lepingut lõpetada, oleks ta pidanud Golf Travelile kinni maksma klubihoone ehituskulud. Hoone maksumus on ligikaudu 20 miljonit krooni.

Kolm varianti

Lühidalt oli Saaremaa Golfi jaoks variante kolm. Esiteks: kõik läheb hästi. Teiseks: Golf Travel ei saa hakkama ja golfifirma jääb seega rahast ilma, kuid kannatab (paneb ise laenu maksmiseks raha sisse) ja proovib koos Traveliga leida variante, et midagi muuta.

Kolmas variant oli see, et koostööst Golf Traveliga ei tule midagi välja, leping öeldakse üles, maja makstakse kinni ja majandatakse ise edasi ning lõppkokkuvõttes müüakse väljak kasudega maha.
Ideaalis oleks võinud tol hetkel kõik ju hästi minna. Majanduslangus polnud siis veel hoogu sisse saanud.

3. juuni 2008. Hommikul kell 9 koguneb Saaremaa Golfi AS-i nõukogu. Teemaks on volituste andmine ettevõtte juhile Aivar Arule Saare Golf Traveliga operaatorlepingu sõlmimiseks. Nõukogu istungil viibivad nõukogu esimees Urmas Sepp, liikmed Tullio Liblik ja Toomas Takkis. Puudub Tarmo Sumberg. Külalistena on kohal Kuressaare linnapea Urve Tiidus ja golfifirma juht Aivar Aru.

Kuressaare abilinnapea Sepp ja volikogu esimees Takkis on nõukogus linna esindajatena. Takkis teeb lepingu tekstis parandusi, Tiidus küsib lepingu 10-aastase pikkuse kohta. Nõukogu võtab ühehäälselt vastu otsuse anda Aivar Arule volitus lepingu sõlmimiseks. Eesriie.

Aivar Aru asub lepingu teksti täiendama ja toimetab veel samal õhtul täiendatud tekstiga lepingu nõukogu protokolli asjaosalistele allakirjutamiseks. Järgmisel hommikul võtab Aru lepingu ja saadab selle Golf Traveli esindajale allakirjutamiseks. Kuid nüüd tuleb teade, et nõukogu koguneb uuesti sama päeva õhtupoolikul. Teemaks taas operaatorleping.

Kohal on taas vaid kolm nõukogu liiget. Seekord puudub välismaale sõitnud Liblik, kuid kohal on Sumberg. Kohal viibib ka Aru. Linna esindajad räägivad, et operaatorleping ei anna siiski linnale garantiid, et koostöö toimima hakkaks, ja võetakse vastu otsus Arule antud volitused tühistada. Keegi pani nõukogu liikmed 24 tunni jooksul arvama, et operaatorleping on linnale kahjulik!

Ettevõtte toonane juht Aivar Aru väidab, et tema kinnitas 4. juuni koosolekul, et leping on sõlmitud. Protokolli seda ütlust millegipärast ei kantud ja võeti ikkagi vastu tühistamise otsus.

Kuid miks on protokollis tühistamise otsus, kuigi firma juht oli öelnud, et leping on olemas? Vähe sellest, nõukogu liikmed olevat koalitsioonikaaslastele kinnitanud, et mingit lepingut pole olemas. Samas on mitu asjaga kursis olevat inimest Saar-te Häälele rääkinud, et tegelikult püüdsid nõukogu ja linna otsustajate ringi kuuluvad inimesed Saare Golf Traveliga asja ära klattida ehk siis lepingu tühistada.

Operaatorfirma sellega nõus ei olnud ning seega tuli näidata, et lepingu sõlmimisest ei teata mitte midagi. Selle plaaniga mindi ka nõukogu järgmisele koosolekule.

Ei tea, ei mäleta

Nõukogu järgmine koosolek kogunes täpselt kuu aega pärast volituste andmist. Vahepeal oli nõukogusse toodud Toivo Alt, kes nõukogu koosolekul tõstatas teema, et operaatorlepingu projekti tuleb muuta. Oma sõnul heas usus, et lepingut pole veel sõlmitud. Aivar Aru selgitas, et leping on sõlmitud ja et see on ka nõukogu liikmetele teada. Viimased seda ei tunnistanud.

Ei tunnistanud isegi sel samal nõukogu koosolekul, kus Takkis olevat Arule öelnud, et kuidas ta sai lepingu sõlmida, kui see oli keelatud.

Ei Toomas Takkis ega Urmas Sepp teemat kommenteerima ei soostunud. Esimene viitas, et temal ei ole usku ajakirjaniku ja Saarte Hääle objektiivsusse teema kajastamisel ning tal puuduvad materjalid toona toimunu kohta. Takkis sõnas vaid, et golfiteema on mahukas.

“Selle ümber põimuvad nii kohalike kui ka kaugemate ja nn poliitikute huvid,” ütles Takkis ja lisas, et ajakirjaniku esitatud väide, et lepinguga anti ära müügiõigused, kuid sanktsioonide võimalust ei olnud, ei vastavat tõele.

Urmas Sepp kinnitas Saarte Häälele, et tal pole midagi öelda. Kõik olevat protokollides kirjas. Kuid nagu mainitud, protokollid on salastatud. Kolmanda liikmena nõukogu 4. juuni koosolekul viibinud Tarmo Sumberg ütles Saarte Häälele, et ei mäleta toimunust midagi.

Uskumatu viga

Kuid kuidas sai juhtuda, et linna esindajad nõukogus andsid volituse sellisele lepingule, mida suuraktsionär nii kahjulikuks peab, et tormas nõukogu otsust tühistama.

“Täiesti arusaamatu on operaatorleping sellisel kujul ja sellise sisuga, nagu see on sõlmitud. Selle saamislugu on ütlemata kummaline ja valesid täis ning osa punkte, mis seal kirjas, on Saaremaa Golfile kahjulikud,” ütles Saarte Häälele endine Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi, kes oli tol ajal keskkonnaminister, kuid ka võimupartei juht Kuressaares. Miks lepingu saamislugu kummaline oli, seda Tamkivi ei täpsustanud.

Kuressaare linnavalitsus vastas Saarte Hääle küsimusele, kas lepingu sõlmimine on ka linnavalitsuse istungitel läbi käinud, järgmist: “Kuressaare linnavalitsuse istungitel ei ole operaatorlepingu sõlmimist arutatud. Küll on seda arutatud 13.05.2008 linnavalitsuse nõupidamisel, kus kuulati ära AS-i juhataja Aivar Aru ettekanne. Informatsioon võeti
teadmiseks.”

Seda enam kummaline tundub linna esindajate käitumine volikogus, kuna suuraktsionär ise ei ole ühtegi ametlikku otsust lepingu sõlmimiseks volituse andmiseks teinud. Samas võib muidugi väita, et seda ei peagi olema. Linn on nimetanud oma esindajad nõukogusse ja nemad otsustavad, mis linnale hea on.

Saarte Hääl püüdis saada vastuseid ka toonaselt linnapealt Urve Tiiduselt. Kaheksale konkreetsele küsimusele edastas Tiidus vabas vormis vastuse, kus ta räägib väljaku ja golfimängu ajaloost ning golfiväljaku kasulikkusest Saaremaale. Teemasse läheb Tiidus vaid ühes lõigus: “Tervikust üksikuid otsuseid välja võttes saab geniaalne analüütik ja anonüümne kommentaator tagantjärele kõigele negatiivse hinnangu anda. Nii on elus ja ka golfis. Inimestena ja juhtidena on meil õigus heauskselt arvestada, et vastutuse võtnud inimesed on ausad, täidavad hoolsuskohustust, on mõistlikud, omakasupüüdmatud ning tulemustele orienteeritud. Kui peaks selguma, et nii ei olnud, on asjadel õiguslikud käigud. Lepingute üle vaieldakse kohtus.”

Väidetud on ka seda, et Aivar Aru ei selgitanudki lepingut korralikult, vaid lehvitas sellega niisama ja võttis siis allkirjad. Väidetud on, et linnavalitsus ja nõukogu liikmed ei viitsinud süveneda. Esimest väidet Aru eitab ja räägib, kuidas leping käis korduvalt linnavalitsusest läbi, samuti käis ta ise seal rääkimas. Väidet, et ei oldud kursis, ei toeta fakt, et volikogu esimees Takkis ja linnapea Tiidus nõukogu 3. juuni koosolekul teemat sisuliselt käsitlesid.

Kuressaare linnavalitsuses on golfiteemal ikka ja jälle olnud eesrääkijaks abilinnapea Kalle Koov. Tema vastab Saarte Hääle küsimustele, et toona ei teadnud tema golfist midagi ja küsida tuleks Urmas Sepa käest. Sepp aga vaikib, seega surnud ring.

Miks ei uuritud?

Samamoodi ei paotu kellegi suu rääkimaks täpsemalt, kes ja miks andis häirekella nõukogu otsuse peale, millega Arule volitused anti. On vaid oletused.

Ühe versiooni kohaselt olevat seda teinud Toivo Alt, kellele üks väikeaktsionär edastanud signaali, et “Tullio Liblik tahab golfi ära kaaperdada”. Alt ise ei eitagi, et ta läks nõukogusse ja just tema eestvedamisel tagandati Tullio Liblik nõukogust ka üsna pea. Samas pole ka saladus, et Alt ja Liblik on vihavaenlased.

Nagu Saarte Hääl juba 2008. aastal kirjutas, nähtigi Golf Traveli ja operaatorlepingu taga Libliku kõrvu, kes olevat soovinud Saaremaa Golfi kahjuliku lepinguga pankrotti ajada (ja seega väljakule hiljem käpa peale panna). Selle kasuks räägib see, et Aivar Aru tõi golfifirma etteotsa just Tullio Liblik. “Ma ei käi tihti naistesaunas ja seega ei tea, mida seal räägitakse,” ütles Liblik Saarte Häälele.

Ka Tullio Libliku käest on konkreetseid vastuseid raske saada. Ta räägib suurelt sellest, kuidas tema soov olnud vaid see, et golfiväljak töötaks ja Saaremaal oleks Baltikumi parim väljak. “Nõukogu eesmärk oli, et ettevõte ei muutuks linnakassale koormavaks,” toonitab Liblik ja ütleb, et selle tõestuseks on nõukogu protokollid.

Alles mitmenda küsimise peale ütleb Liblik, et ta ei ole kunagi golfiettevõtte omanik olnud, pole seda praegu ja ei soovi olla ka tulevikus. Tema süüdistamise kohta ütleb Liblik, et kellelgi on vaja patuoinast ja kogu lugu, ning soovitab ajakirjanikul veel kord nõukogu protokolle lugeda.

Samamoodi nagu nähakse Libliku pikki kõrvu, visatakse kive ka Aivar Aru kapsaaeda. “See (kahjulike punktidega operaatorleping) on tolleaegse juhi vastutus. Ettevõtte juht on see, kes peab seisma ettevõtte heakäekäigu eest ja selle eest ka vastutab,” kinnitab Tamkivi.

Aivar Aru saab ajakirjaniku käest säärast teooriat kuuldes tõsiselt vihaseks. “Ma tegin ainult oma tööd,” ütleb Aru. Tema tööandja on nõukogu ning nõukogu otsused on täitmiseks. Leping Aru arvates toonaseid majandustingimusi silmas pidades kahjulik ei olnud.

Teda selle koostamises süüdistada olevat absurdne, kuna lepingu olevat suures osas ümber kirjutanud Kuressaare linnavalitsuse ametnikud eesotsas Mai Takkisega. Küsimusele, miks Arul lepingu sõlmimisega kibekiire oli, vastab ta, et käimas oli väljaku ehituse lõpp-faas ja tal polnud aega venitada. Samuti tahtis teine osapool (Golf Travel – toim) oma tegemistele kindlust.

Aivar Aru hämmastab oma sõnul see, et kui ta tegi midagi firma kahjuks, siis miks juhtumit õiguskaitseorganitele üle ei antud.

Veel kord raiub Aru, et tema teavitas nõukogu 4. juuni koosolekul liikmeid lepingu sõlmimisest. Aru imestab, et ta peaks olema siis puruloll, kui istub nurgas ja kuulab pealt, kuidas nõukogu volitusi tühistab, samas kui leping on sõlmitud. Välja oleks see tulnud ju nii või teisiti.

 

Epiloog
Selline oli üsna hämmastav lugu, mis juhtus 2008. aasta juunis. Siiski jääb üles küsimus, et isegi kui leping oli kahjulik, miks siis Saaremaa Golfi nõukogu liikmed sellele käe alla panid?
“Kunagisi juhtimisvigu tuleb helpida tänastel vastutajatel, nende vigade tegijate ähvarduste saatel. Tundub, et see on elu paradoks,” nendib Jaanus Tamkivi.
Mis edasi on saanud, seda teavad juba kõik. Golf Travelil müük ei edenenud, ühe versioonina ei pidanudki edenema. Travel läks pankrotti, golfiväljaku hoone napsas linna nina eest firma Ingmar Trade. Traveli pankrotihaldur kinnitas, et opereerimine jätkub.
Saaremaa Golfi AS sellest ei hoolinud ja hakkas ise väljakul tegutsema. Asi lõppes kohtus, kus kumbki pool teist hages. Kohtuvaidlus lõppes Traveli võiduga. Saaremaa Golfi AS ja Ingmar Trade ei ole maja kasutamise osas kokkuleppele jõudnud ning hoone on suletud.
Linna osa on müügis, kuid keegi seda osta ei taha. Linnakassast on panustatud vanas rahas miljoneid kroone, et AS-i elus hoida.
Aivar Aru vallandati Saaremaa Golfist, võeti siis uuesti tagasi ja seejärel lahkus ise. Nüüd püüab ta tõestada, et Kuressaare linna poolt Saaremaa Golfile kontsernikonto kaudu võimaldatud krediidi andmine on seaduserikkumine.
Hiljuti teatas Kuressaare linnavalitsus, et tema enam Saaremaa Golfi raha ei süsti. Seega tähendab see suures osas Saaremaa Golfi pankrotti.
“Kui teekäija ei suuda seljakotti enam kanda, tuleb see seljast ära võtta. Ega sellepärast saa tee käimata jääda,” lõpetab Jaanus Tamkivi üsna tabava mõistujutuga.

Print Friendly, PDF & Email