Juba kolmekümne viiendat korda püüti hinnata hindamatut ja pingeritta seada mõõdetamatu – Kuressaare aedade ilu ja täiuslikkus. Olgu see hindajatele kui tahes raske, alati on tulemuseni jõutud. Seegi kord on head ja vead vaetud ning otsus tehtud. Kindlasti on väga palju neid, kes seekord tähelepanust ja ihaldatud tunnusmärgist ilma jäid. Midagi peab jääma ka järgmisteks aastateks ja lõppude lõpuks on kogu selline hindamine suhteline, sest ilu on vaataja silmades ning kõige tähtsam on hoopiski silmale nähtamatu. Neid mõtteid Exupéry “Väikesest printsist” meenutas linna heakorra spetsialist Katrin Reinhold tublidele kodukaunistajatele tunnustust jagades. Just need inimesed on oma aastatepikkuse tegevusega aidanud seda nähtamatut nähtavaks ja meie kodulinna kaunimaks muuta.
Kuressaare kodukaunistamise komitee arvestas aedade ja õuealade hindamisel objekti kujunemise protsessi, üldist heakorrataset, hoonete ja haljastuse kooskõla ning sobivust piirkonda. Oluline on seegi, et esiletoodud lahendusi võib julgelt soovitada ja kõigile eeskujuks tuua. Nõnda on tunnustusele lisaks kogu ettevõtmisel ka kasvatuslik pool.
Loe lähemalt värskest ajakirjast
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Ilus, aga kasutu. Ennast korrlaikult vinti juua ei saa, paljalt õues käia ei saa, murul magada ei või, maja ees lõõtsa mängida ei või.