VÄHENÕUDLIK: Saaremaa suurim õunakasvataja Riho Kadastik on seni ajanud suuresti läbi ilma toetusteta. Foto: Tõnu Veldre
Eesti puu- ja köögiviljakasvatajad soovivad, et uus maaelu arengukava võimaldaks ka neil saada investeeringutoetust, nagu praegu saavad piimatootjad või teraviljakasvatajad.
Eesti aiandusliidu tegevjuhi Raimond Strastini sõnul suudab Eesti aiandussektor praegu anda vaid veidi üle 40 protsendi Eesti turu mahust, puuviljal on see protsent pisut üle 10. Kui riik soovib aiandustootmist säilitada, siis tuleb midagi ette võtta, et tootjal oleks võimalik investeerida ja oma tootmist laiendada, ütles Strastin, kelle sõnul on pragune maaelu arengukava suuresti piimatootmise suunas kaldu.
Investeeringutoetus tuleb aiandusliidu juhi sõnul ette näha nii avamaal kui ka katmik-alal köögivilja kasvatajatele, sõltumata ettevõtete suurusest. Toetusmeetmeid soovitakse ka uute puuvilja- ja marjaistandike rajamiseks, samuti tegutsevate puuvilja- ja marjatootjate ja puukoolide investeeringuteks ning kohalike puuvilja- ja marjasortide kasvatamiseks. “Tahame, et aiandussektorit koheldaks teistega võrdselt,” lausus Strastin, kelle sõnul puuduvad Eestis praegu eraldi toetusmeetmed aiandusele ja köögiviljakasvatusele.
Aiandus on saanud toetust noorte põllumajandustootjate alustamise meetmest ja mikropõllumajandusettevõtete investeeringumeetmest.
Viimaste aastatega Saaremaa suurima õunaaia rajanud Riho Kadastik ütles, et tema ei ole investeeringumeetmete vajaduse peale mõelnud. “Aga teisalt eks vajadus on ikka, kui antakse midagi,” sõnas Kadastik.
Kohalikud sordid vajavad toetust
Osa Eesti aiandusliidu poolt uue maaelu arengukava koostamiseks esitatud ettepanekutest on tehtud Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse teadurite poolt. Polli aiandusuuringute keskuse teadur Kersti Kahu ütles Saarte Häälele, et Polli keskuse teadurid tegid tõesti päris mitmeid ettepanekuid, kuidas Eesti aianduse arengut veidigi hoogustada.
Üks nendest oli seada sisse kohalike traditsiooniliste õuna-, pirni-, ploomi- ja maguskirsisortide kasvatamise toetus. Toetuse eesmärk on tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohalt oluliste kohalike puuviljasortide säilimine.
Selliste sortide hulka kuuluvad näiteks õunasordid ’Karksi renett’, ’Paide taliõun’, ’Põltsamaa taliõun’, ’Pärnu tuviõun’, ’Suislepp’, ’Tellissaare’; ploomisordid ’Pärnu sinine’, ’Tartu kaunitar’, ’Noarootsi punane’, ’Liivi kollane muna-ploom’, aga ka hapukirsid ’Nõmme liivakirss’, ’Kõljala helepunane’, ’Kaali must’ jne.
Viimase 15–20 aasta jooksul on Eesti päritolu kohalike vanade puuviljasortide istutamine uutesse aedadesse vähenenud. Peamine põhjus on Kersti Kahu sõnul selliste sortide madalam saagikus ja viljade kvaliteet. Toetuse abil on võimalik säilitada kohalike traditsiooniliste sortide kasvatamist Eestis ja toetus aitab mitmekesistada istandikes kasvatatavate puude sortimenti ja elavdada puukoolide tegevust.
Kersti Kahu sõnul ei ole vanade sortide säilitamise eesmärk kindlasti ainult puude istutamine kuskile aianurka. Kui mitte kõikidest, siis mõnest sordist saaks kindlasti välja töötada teatud toote, mida hiljem oleks võimalik ka turul pakkuda.
Toetus vanade aedade likvideerimiseks
Kersti Kahu sõnul on Eestis aktuaalne ka vanade istandike likvideerimine ja uute istandike rajamine. Eesti statistikaameti andmetel oli 2007. a ärilistes õunaistandikes (kokku 690 ha) üle 25 aasta vanuste õunapuude osatähtsus kõigist õunapuudest ligi 50% (üle 90 000 õunapuu) ning noorte kuni nelja aasta vanuste õunapuude osatähtsus ligi 30% (56 000 puud).
Seega võib öelda, et viimasel kümnendil on õunakasvatajatel suurenenud huvi rajada uusi nõrgakasvuliste pookealustega tihedaid õunaistandikke, rääkis Kersti Kahu. Kuna maa on piiratud ressurss, siis tuleb uus istandik tihti rajada vana istandiku kohale.
Vanade seemikalustel õunapuudega istandiku likvideerimine on ajamahukas ja rahaliselt väga kulukas tegevus. Vaja on puud maha saagida, kokku koguda, oksad purustada, kännud juurida, maa tasandada, pärast seda kasvatada kolm kuni viis aastat muid põllukultuure.
Hektaripõhine vanade õunaistandike likvideerimise toetus aitaks Kahu sõnul kaasa amortiseerunud istandike likvideerimisele ja julgustaks maad uuesti kasutusse võtma. “Kui MAK 2014–2020 meetme väljatöötamisel meie ettepanekuid arvestatakse, siis oleks see väga hea tulemus,” sõnas Kahu.
Pihtla vallas Kuuse külas asuva kunagise katseaiandi endine töötaja Mati Rand rääkis, et kunagisest katseaiandist on praeguseks väga vähe järele jäänud ning kellelgi ei ole isegi mõttes seal midagi taastama hakata. Sama võib öelda ka teiste nõukogude ajal tegutsenud puuviljaaedade kohta, kinnitas Rand.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Saaremaa kauplustest ei leia tavaliselt Saaremaa tooteid: Saaremaa piima, tomatit, kurki, sipulit, tilli, salatit jne. Tahaks ikka Saaremaa tooteid osta.:)
on nakkav. Varsti ei saa enam ühtegi äri pidada, kui riik ei toeta. Ja loll on see, kes ei leia ühtegi põhjust selleks, et just teda peab toetama. Kui muu põhjus enam ei aita, siis see põhjus, et teised saavad, kõlbab ikka.
Tuleb tõdeda, et eelneval kommentaaril on tõetera sees. On tobe eeldada, et kõiki asju tuleks toetada ja ilma kohe üldse hakkama ei saa. Kui peaksin täna hakkama ettevõtet looma, siis minu vaikimisi eesmärk oleks samuti ettevõtte majandamine sääraselt, kus ettevõtte arengut ei pärsiks sõltuvus toetusrahadest.
Mis on aga asja teine külg: et oma toodetega konkurentsis püsida, tuleb hoida hinna ja kvaliteedi suhe paigas. (Siinkohal ei tähenda see automaatselt absoluutväärtuselt madalaimat hinda!) Kuna mingisugust sektorit toetatakse (näiteks masinate ja sisseseade ostul), siis tuleks seda teha kõigi sarnaste puhul. Lõppeks ei ole vahet, kas tegu on porgandi, kaalika, rapsi, maasika või õunaga. Kui nüüd aga soovitakse ühte või teist sektorit enam soosida, siis saab vastavas sektoris kehtestada suuremad toetused. A’la täna on ilmselge kartuli ületootmine, siis vähendada kartuli all oleva maa toetussummasid, mitte maksta toetust mahupõhiselt jne. Juba soetatud seadmetega saab aga proovida uusi põllukultuure.
Kui nüüd õunaaiast rääkida, siis seal aastaga muudatusi läbi ei vii. Puu istutamisjärsel aastal ju saaki ei anna. Seal tuleks mõelda toodangu tulemi mitmekesistamise peale (mahladele lisaks toota veini, moosi, kuivatatud õuna). Tuleb leida see, mis on puudu, sest olgem ausad: täna võib öelda, et eduka toote puhul pakkumine kujundab nõudluse (näiteks iPhone). Nõrgema toote puhul aga nõudlus pakkumisele järgi ei tule (e-ink reader – väike funktsionaalsus).
Need kuramuse aiapidajad pidagu mokk maas ja sibligu oma aias aga ärgu tulgu põllumeeste mängumaale kemplema.