Kalakaitsjast sai mesinik, õuna- ja marjakasvataja

Kalakaitsjast sai mesinik, õuna- ja marjakasvataja

KESINE MEEAASTA: Heimar Laanemetsa sõnul mõjus tänavune vihmane ja jahe suvi meetootmisele pärssivalt. Foto: Sander Ilvest

Kunagist kalakaitseinspektorit Heimar Laanemetsa tuntakse-teatakse viimased kümmekond aastat kui mesinikku ning puuvilja- ja marjakasvatajat. Tema Kooli talu õuna- ja marjaaed on tänavu kasvatanud head saaki.

Kooli talu õunapuud on punapõsksete priskete viljade all lookas. Tarude ümber sumisevad mesilinnud. Sõstrapõõsastel köidavad pilke suured punased marjakobarad. Osa sügisande ootab korjamist, sissetegemist või talveks panipaika panemist. Suur kogus saagist läheb otse turule, õigemini ühele lasteasutusele, kellega peremehel on juba aastatepikkune koostöölepe.

“See on sügisdessert, selles korvis näete Krügeri tuviõuna, sõstraroosa panin siia kasti,” tutvustab peremees vana talumaja räästa alla toodud õunu. “Ega te mesilasi karda?” muretseb võõrustaja. “Julgete ikka tarudele läheneda?”
Aianurgas hakkab silma suur metallist tünnikujuline ese. “See on vurr,” selgitab mesinik. Aias on kahesuguseid tarusid. Saame teada, et peremees eelistab oma mesilas suuri lamavtarusid. Üks lamavtaru mahutab peremehe sõnul 40 000–50 000 pisikest töökat tiivulist.

Edasi loe Saarte Hääle paberväljaandest. Telli leht siit.

Print Friendly, PDF & Email