
OOTAB PIKISILMI SADAMAT: Lümanda vallavolikogu esimees Mart Maastik tunnistab, et on Atla sadamast väga huvitatud. Seda enam, et tema talu ei asu Atlast mitte väga kaugel. Foto: Sander Ilvest
Lümanda vallas asuva Atla sadama ehitus venib nagu püksikumm. Millal sadam valmis saab, ei oska praegu keegi öelda. Viimase kahe aasta jooksul on sadama ehitust PRIA kaudu toetatud 382 273 euroga. Nagu üsna tihti juhtub, on ka siin suur raha kaasa toonud tülid, segased suhted, süüdistused ja vastuolulised selgitused.
2010. aasta veebruaris kolksus Lümanda vallavolikogu istungil haamer ja sümboolne otsus oli tehtud: koha nimeks määrati Atla sadam.
Sümboolne on ta seetõttu, et selleks hetkeks ei olnud Lümanda vallal mitte ühtegi toimivat väikesadamat. Atlas oli olnud ka varem sadam. Kohalikud olid päri, vallavolikogu esimees Mart Maastik tunnistab Saarte Häälele, et ka tema on sadamast väga huvitatud. Seda enam, et tema talu asub Atlast mitte väga kaugel.
Sama aasta lõpu poole algatati detailplaneering ning seega oli sadama taastamine käima pandud. Saarte Kalanduse kaudu saadi esimese etapi ehk siis kaldakindlustuste tarbeks PRIA raha, tehti projekt ja leiti ehitaja. Selleks sai OÜ Monoliit, kes võttis alltöövõtjaks Lümanda kohaliku ettevõtte OÜ Mert. Nüüd lävivad kaks firmat omavahel advokaatide vahendusel.
“Alltöövõtjaks sai Lümanda vallavalitsuse soovil OÜ Mert,” räägib Monoliidi esindaja Jaak Reinmets. Tema sõnul polnud selles midagi imelikku, et vallavalitsus soovis kohalikule firmale tööd anda. OÜ Mert omanik on vallas tegus mees. Margo Berensil on mitu ettevõtet ja mees ise aktiivne, kuulub ka Lümanda vallavolikogusse. Kaubad saidki kokku, kuid ka tüli ei lasknud end kaua oodata.
Reinmetsa sõnul hakkas alltöövõtja neile kiiresti pähe istuma ja konstruktsioonis muudatusi tegema. Vallavalitsus oli kõigega nõus olnud ja andnud isegi Berensi tehtud muudatustele garantiikirja.
Margo Berens ise ütleb, et projekt oli kohati teostamatu ning tema kui ehitaja ei tohi nii ehitada. Samas oli Monoliit kõikide parandustega nõus olnud ning ka järelevalve (Tõnu Toompuu – toim) oli asja üle vaadanud. “Peatöövõtja ise käis objektil vaid mõned loetud korrad,” viskab Berens kivi omakorda Reinmetsa kapsaaeda.
Teine asi, mis suhteid kreeni viima hakkas, oli raha. Jaak Reinmets väidab, et nad andsid alltöövõtjale ettemaksuna 24 000 eurot ehituskuludeks. Kui Monoliit hakkas hiljem ehitusarvetest kinni pidama, polnud Margo Berens sellega enam nõus.
Reinmetsa sõnul oli Berens talle väitnud, et ettemaksuna saadud raha kulus selleks, et Monoliit sai hanke kaudu Atla peatöövõtjaks. “Et temal on PRIA ametnikud tuttavad ja ta ise on Lümanda vallavolikogu liige,” räägib Reinmets.
“Peale selle, et olen volikogu liige, on kõik ülejäänu puhas vale ja laim,” vaidlustab Berens Reinmetsa jutu.
Hiljem proovinud Berens Reinmetsa sõnul asja veidi pehmendada juttudega mingitest geoloogilistest uuringutest, mis tulnud enne ehitust teha. Reinmetsa kinnitusel on see jutt jama, sest kõik vajalikud uuringud tellis Monoliit.
Petab ja norib
“Mingit vastust ja tõestust me uuringute (OÜ Mert poolt tellitud – toim) olemasolu kohta ei saanud ja pole siiani saanud. Nii küsitigi meilt raha seoses sellega, et võitsime riigihanke ja saime teatud ametnike heakskiidu selleks,” räägib Reinmets, kui Saarte Hääl tema poole sadamateemaliste küsimustega pöördub.
Margo Berens omakorda räägib Saarte Häälele nüüd sellest, et tööd läksid muudatuste tõttu kallimaks. Monoliit kiitis muudatused heaks, aga raha maksta ei tahtnud.
Kui tüli suuremaks paisus, hakkas Lümanda vallavalitsus Reinmetsa sõnul Monoliiti kritiseerima, et nad petvat alltöövõtjat ja norivat ehituskvaliteedi kallal.
Nagu sellest veel vähe oleks, tuuakse mängu ka Saarte Kalanduse juht Tiiu Kupp, kes Reinmetsa sõnul olla temalt mitu korda küsinud: “Kas sa oled Margoga asjad ära klaarinud?” Monoliidi juhi sõnul oli see tema jaoks kummaline, et Saarte Kalanduse juht nii küsib.
“Selgitasin Tiiu Kupule korduvalt, et ma ei saa ega tohi maksta raha seoses riigihanke võitmisega, kuna siis me osaleksime altkäemaksu maksmises ja see on karistatav,” kinnitab Jaak Reinmets.
Tiiu Kupp ütleb, et tal on Reinmetsaga korduvalt jutuajamisi olnud. “Eelmise suve lõpus, kui Atla sadama peatöövõtja ja alltöövõtja vahel erimeelsused tekkisid, tuletasin Reinmetsale korduvalt meelde, et ta vastutab täielikult sadama ehituse eest, ka alltöövõtja tegemiste eest ning klaarigu omavahelised erimeelsused töö vastutuses ja töö tasustamises,” edastab Kupp oma nägemuse vestlustest.
Margo Berens oma seisukohta tüli põhjustest Saarte Häälele kommenteerida ei soovi, viidates, et asjad on kohtus ja firmade vahelises lepingus on konfidentsiaalsuse säte. “Avalik info on aga see, et kohus seadis OÜ-le Monoliit kuuluvale kinnistule hüpoteegi OÜ Mert kasuks,” on Berens napisõnaline.
Kinnistusraamatu andmetel on Monoliidi kinnistutele alles paar nädalat tagasi tõepoolest tehtud avaldus ning mingisugune menetlus on käimas.
Saarte Hääl palus täpsustust ka Jaak Reinmetsa käest, kes ütles, et hüpoteeke pole seatud ega saagi olla seatud, kuna ühtegi kohtuistungit toimunud ei ole.
“Paavsti soovitusel”
Seda, et Lümanda vallavalitsus oleks Merti Monoliidile pähe määrinud, eitab ka Lümanda vallavanem Jaanika Tiitson (loe ka vallavalitsuse vastulauset lk 5 – toim). Kõik projekti muudatused on tema sõnul PRIA poolt ka heakskiidu saanud. Samuti pole pretensioone olnud ei pea- ega alltöövõtjal, kuna selle etapi tööd on enamjaolt üle antud. Mingil määral on naginaid siiski olnud, kuna kai betooni on tekkinud praod. Kuid selle lubanud Mert garantii korras ära parandada.
Vallavolikogu esimees Mart Maastik jätab Saarte Hääle päringutele ametlikult vastamise vallavanema tööks, kuid palub siiski lisada ühe lause: “Olen kuulnud kindlatest allikatest (olla tõestatav), et OÜ Monoliit olla OÜ Merti võtnud alltöövõtjaks Rooma paavsti palvel ja soovitusel.”
Tiiu Kupp ütleb, et MTÜ Saarte Kalandus on Atlas toimuvaga küll kursis, kuid pärast nendepoolset projektide edastamist PRIA-le suhtlevad taotlejad PRIA-ga otse. Kupu seisukoht on, et töövõtjate omavahelistele probleemidele hinnangu andjad on teised, mitte Saarte Kalandus.
Heategu enne hanget
Sadama ehituse esimene etapp lõppes ja teise etapi rahataotluse tarbeks korraldas vallavalitsus projekteerimise ja ehituse lihthanke. Selle võitis taas Monoliit. Hinnad võeti ka sellistelt firmadelt nagu Trevorin ja Maadevahe. Huvitava faktina võib märkida, et Maadevahe juhatuse liikmed olid tollal Saaremaa viljakamaid projektikirjutajaid Kristo Kiiker ja Saaremaal Lea-deri raha (samuti PRIA) jagava Saarte koostöökogu pealik Koit Kelder. Nüüdseks on nad firmast lahkunud.
PRIA toetus tuli, kuid mõne aja pärast hange lõpetati. Monoliit oli teinud projekteerimistööd, mille peale oli leping tehtud. Ehituse kohta lepingut veel ei olnud. Läbi oli ka Monoliidi tehtud pakkumise tähtaeg.
Monoliit vaidlustas hanke lõpetamise, kuid vaidlustuskomisjon ei võtnud seda arutamisele. Jaak Reinmets ütleb, et nad oleksid võinud ka kohtusse minna, aga ei tahtnud.
Lümanda vallavanem Jaanika Tiitson selgitab Saarte Häälele, et ehituse maht läks nii suureks, et tuli korraldada riigihange. “Vastasel juhul oleksime rikkunud seadust,” toonitab Tiitson.
PRIA andis nõusoleku, hange kuulutati välja võistleva dialoogina. See tähendab, et kõikide hankel osalejatega asutakse läbirääkimisi pidama ning valitakse see, kellega läbirääkimiste ajal parima tulemuseni jõutakse.
Hankele tuli millegipärast ainult Monoliidi endine alltöövõtja Mert, kes tunnistati ka hanke võitjaks. Kuhu jäid kõik teised? Vallavanem ütleb, et on ettevõtjatega rääkinud ja nemad on nentinud, et Lümanda vald asub Eesti mõistes ääremaal. Polevat tasuv siia ehitama tulla.
Kuid üks põhjus võis veel olla. Nimelt kuulutati II etapi ehitushange välja aprilli alguses 2012. Otsuse tegi komisjon mai alguses. Hanke sisu oli siis lainemurdjate ehitamine. Töö lainemurdjatega hakkas aga imelikul kombel pihta juba enne hanke väljakuulutamist. Töö tegija oli ei keegi muu kui Mert. See olevat olnud ka üks põhjus, miks hankele ei tulnud Monoliit, kes ometi oli juba ühel korral suutnud nende tööde hanke võita. “Mis mõte on teistel ehitajatel minna hankele aprillis, kui märtsis on tööd juba suures osas valmis?” imestab Jaak Reinmets.
Lümanda vallavanem ja Margo Berens ei eitagi, et Mert sadamas toimetas, kuid neil on tööde põhjustest oma arusaam. “Töid tehti põhjusel, et rüsijää ei lõhuks OÜ Mert tehtud I etapi tööd,” on Berensi selgitus ja ta lisab, et elu näitas tema otsuse õigsust. “Kes oleks kahjud korvanud? Kõikide võimalike vaidluste ja kahjude ennetamiseks ladustasime kive sadama põhjamuulil.”
Sama kinnitab ka Jaanika Tiitson. Kivide ladustamine olevat olnud vallavalitsusega suusõnaliselt kooskõlastatud. Volikogu esimees Mart Maastik saadab Saarte Häälele ka foto, kus on näha, et jää istub tõepoolest mingil määral põhjamuuli taga kinni. Samas on ühel teisel Saarte Hääle käsutuses oleval fotol näha, et tööd ei käinud mitte ainult põhjamuulil, vaid ka lõunamuulil.
Sadama projekteerinud Reinmets vastab Saarte Hääle päringule kindlustamise kohta, et mingit sadama kindlustamist jää vastu poleks vaja olnud. Tema sõnul peaksid betoonist kaldakindlustused vastu isegi avamere jäämägedele, rääkimata siis üsna kinnisest Atla lahest. “Atla sadamasse paigutatud metallist keevitatud kergkonstruktsioonid on püsinud seal kahjustamata aastaid,” toob ta näite.
Asi paistab välja nii, et Berens tegi lihtsalt heateo. Keegi ei saa ka vastupidist tõestada. “Minu ema, isa ja elukaaslane on korduvalt väitnud, et ma olen hooliv inimene,” vastab Berens Saarte Hääle nendingule, et järelikult vastab tõele väide lihtsalt hoolivast teost. Ta ütleb, et keegi talle selle eest ei maksnud ning kui ta poleks hiljem hanget võitnud, oleks ta kivid lihtsalt minema vedanud. Küsimusele, kas tööraha oleks siis korstnasse kirjutatud, ta enam meili teel ei vasta.
Vallavanem Tiitson kinnitab ka seda, et tehtud töid Berens oma hanke pakkumusse sisse ei kirjutanud.
Ühe mehe poole kaldu
Teisele etapile järgnes ka kolmas. Võrreldes kahe esimesega küll väiksemahulisem, kuna tegemist on sadama taristu rajamisega kaldal. Kolmandale etapile kutsus Lümanda vallavalitsus kolm ettevõtet: OÜ Mert, OÜ Seimkivi ja juba teisel etapil proovinud OÜ Maadevahe. Viimane loobus, kuna muutis tegevusala ja nüüd on firma nimi hoopis OÜ Talguturismikeskus, kes tahab PRIA abiga ehitada Lümanda valda talguturismikeskuse.
Asenduseks kutsuti väike ehitusfirma OÜ Spetsiaalne. Võitjaks tuli Seimkivi. Kõik oleks kena, kuid Lümanda vallavalitsuse poolt hankele kutsutavate firmade valik on üsna ühe mehe poole kaldu. Mert ja Seimkivi on näiteks seotud ka Mustjala Rannaaugu sadama ehitusega. Esimene ehitab ja teine teeb omanikujärelevalvet. Kusjuures ka sealsel sadamaehitusel loobuti poole töö pealt Monoliidi teenetest ja võeti asemele Mert.
Seimkiviga on seotud Reino Mälk, kes varem töötas Berensi firmas ja on nüüd ametis Nordecon Betooni projektijuhina. Tema tutvustuses öeldakse, et mees on töötanud muuhulgas ka väikesadamate ehitusel.
Berens tunnistab, et Seimkivi talle päris võõras pole. “Seimkivi omanik on minu lapsepõlvesõber ja nüüdne konkurent. Tema ettevõte oli mingi periood registreeritud minu aadressil,” kinnitab ta. Maadevahega tal mingit pistmist ei ole. Kristo Kiiker on talle mõne taotluse jaoks küll projekti kirjutanud, kuid see on ka kõik. “Ma tean ka kõiki teisi kohalikke ettevõtjaid ja seda ei saa minule küll ette heita,” märgib Berens.
Volinikku ei eelistatud
Lümanda vallavanem Jaanika Tiitson ei näe probleemi selles, et hankele kutsutakse kohalikud ettevõtted, kes vastavad nõuetele. “Küsime hinda ja teeme võimalusel koostööd kohalike või siin tegutsevate ettevõtjatega teistestki valdkondadest,” lükkab Tiitson ümber kõik väited, nagu oleks kõnealusel hankel eelistatud vallavolikogu liiget Berensit.
Tiitson ütleb ka, et volikogu liikmena pole Berensil olnud Atla sadamaga muud pistmist kui detailplaneeringuga seotud toimingud.
Vallavolikogus Atla sadama ümber toimuvasse päris üksmeelselt siiski ei suhtuta. Volikogu opositsioon on nii mõnigi kord aru pärinud, mis toimub, ja nentinud, et toimuv ei ole päris õige.
Vastasseisu opositsiooniga kinnitas ka volikogu esimees Mart Maastik, kes juba suvel Saarte Häälega kokkusaamist palus ja kogu asjast omapoolse nägemuse andis. Maastik märkis, et tal on sadama ümber toimuvast üsnagi villand, ning et ta ei mõista, miks vaadatakse viltu, kui mõnes vallas leidub inimesi, kes tahavad olla aktiivsed ja midagi ära teha, ning neile antakse selleks ka võimalus.
See on ilmselge korruptsioon ja Lümanda vallavõim peaks tagasi astuma!
Peale kõike muud on kõik vusserdamised tehtud nii läbipaistvalt, et Mert, Lümanda vallavalitsus ja volikogu võiksid vabalt kohtukulli alla minna.
Kui töid on teostatud enne PRIA rahastamisotsust siis raha välja ei maksta voi tuleks hoopis tagasi maksta!
Kuna Saaremaal on ehitatud ja korrastatud päris palju külasadamaid ning lautrikohti samade rahastusskeemide alusel siis oleks hea teada kas nn otsustajate ja tööde teostajate vahel ka mingid korduma kippuvad seaduspärasused hakkavad ilmnema Ehk viitsiks ajakirjanikuhärra veel pisut vaeva näha ja vötta terve Saaremaa ette .Kardan ,et Atla näide on jäämäe pisike veepealne osa. Jöudu!
Hea artikkel! Eks kohus annab lõpliku hinnangu. Igatahes loodan, et linna golfiväljaku ümber käiv madin saaks kah uuriva ajakirjaniku pilguga läbi valgustatud. Kas tõesti linna finantse käsutav käsi jagab linna raha heldekäeliselt välja oma golfi-kamraadidele, unustamata sealjuures end üle kullata töötasuga oma perefirmas golfifirmale teeneid osutades?
Kas sõnaühend Mono-Liit on parool mis avab uksed?
teile, hr. Vinni ei tundu, et artikkel on kohut käivatest meestes teise poole kaldu ?
kui vallaelu peamistes teemades otsustavad vaid kolm inimest,siis tavaliselt just nii kõik lõpebki. volikogu ainult eesriie lavale.
selle 380000€ eest mis seal mõne m3 betooni eest makstud on,oleks saanud 10 sellist sadamakõkatsit.
Mõned huvitavad inimestevahelised seosed jälle teada
Raha ju sõbradki riidu ajanud,mis siis ehitusfirmadest rääkida. Eks ta uks keerutada ringi sa –mäng ole
Tubli hr.Vinni!
Sellised asjad tuleb avalikustada,eriti veel siis kui on tegemist PRIA rahastamisega ,mille üle peaks olema eriti range kontroll.
Käisin selaastal üle tüki aja Atla sadamas ja milline üllatus avanes, suur sadam ja suured laevad,väiksemad kalameeste paadid, lapsed eemal ujumas. See on tõesti suur töö.mis ära tehtud on. Laske tegijatel teha ja ärge urgitsege ja olge kadedusest pimedda ja pahatahtlikud. Jaanika, Margo ja Mart on näide südametunnistuse ja hoolivusega tegusatest inimestest Lümanda vallale ja antud juhul Atla külale tehtu eest. Hinnakem hoopis seda ja tänage
Igast lepingust ja raha liikumisest peaks ju kirjakoht maha jääma.
meil peaks selles oü tööd jätkuma
Lool on halb maik man…õnneks on valimised ukse ees. Loodame, et Lümanda saab endale haritumad ja kompetentsemad juhid ette otsa. Oleks oodanud herr Maastikult arukamaid argumente, kui villand olemise juttu…
Huvitav,huvitav
Töid teostatakse ju PRIA rahastamise vahendusel,kas siis PRIA ei kontrolli millal miskit ehitama hakatakse,kas leping on sõlmitud või alustatakse ehitust kohvi paksu pealt ennustamisega.Kui PIA rahastamisotsust ei olnud, siis ju ei oleks tohtinud mainitud firma ehitust alustama hakata.
Paljud asjad, mida siin on otssustanud vallavalitsus (loe vallavanem) on tegelikult volikogu pädevus. Paistab et vallamajas on lihtsalt pistisevõtjad.
Kas see haritum on koolipinki nühkiv ja haridust ostev Endel Raun, kes aastaid on kõikide negatiivsete ja pahatahtlike asjade taga olnud. Ta leiab endale tööriistad, kes tema eest kaebavad ja urgitsevad ja eks see Atla sadam ole ka see üks objekt praeguse vallavõimu kukutamiseks
Seadused võiksid leebemad olla küll, kohalikud aktivistid, ettevõtjad, vald ja projektikirjutajad ei tohiks nagu midagi teenida.
minu arust meie riigi seadused on ju väga leebed ja inimsõbralikud ja lausa rõõm on nende raames tegutseda,kui sa oled aus ja ei taha ratsa rikkaks saada.Seda väidavad ka välismaalased ,et meie riigis on väga hea äri ajada.
Reinmetsale vöiks öelda,et need metallist nn “kaid” mis seal olid,olid igal 2 kevadel kokkukägrutatult kas päris kaldal vöi kalda lähedal.Igal aastal tuli uuesti üles sättida.
ajakirjanik võiks uurida Maastiku tegemisi EPA päevil, vald saaks ka teada kellega tegemist.
Kurb on vaadata kuidas nõrk naisvallavanem laseb end omakasupüüdlikul volikogu esimehel tanki panna. Kuuldavasti pidi Maastiku järgmine sadamaobjekt olema Kihelkonna vallas Vikati sadam.
Mine ka kooli ja nühi pinki, arened ehk veidi…
Maastik palus juba suvel kokkusaamist ajalehe esindajaga- mis küll vaevab valla esimest meest,kui kõik nii hästi ja korras ja ilus on. kuulda on,et seda nn opositsiooni on volikogus 7-8 inimest.
Artiklist kumab läbi ,et keegi on nn “Rooma Paavast” kelle heakskiidul ja soovitusel asjad sünnivad ning rahastust leiavad.See tuleks esmaselt selgeks teha. Aimata võib artiklist,et tegu on kas Saarte Kalanduse või PRIA tegelastega.Ja kuhu ning kellele sulas siiski 24.000 euri ja kelle kaudu ning millisel moel?
Maakera sees on veel suurem maakera!
Pitneri ajal laabusid asjad tunduvalt ladusamalt ja sellised tüliprobleemid, nagu nüüd on Atla sadamaga üles kerkinud, oleksid olematud.
Kuhu kadus 24000 euri,kes teab?
Mina tean. Selle eest telliti geo.uuring mis tõestas, et maakera sees on teine maakera, mis on esimesest suurem.
geouuring talinast tellituna maksab kah vaid max kümnendiku 24.000 eurist
Kuidas käib rahasaamine sellistel puhkudel ,kes seletaks? Keegi taotleb ,kellegile esitatakse,keegi hindab,keegi seab järjekorda ja soovitab, keegi kinnitab ,keegi otsustab .Kas nii ? Kui jah siis oleks nimed teretulnud?Kui ei siis kuidas?
Hei Kata, tänan sind heade sõnade eest. Ma olen täna sealkandis liikumas, kui õige läheks koos Atla sadamasse ujuma, vesi olevat seal nii mõnusalt soe.
Eks me kõik mõtle oma rikutuse tasemel.Kui olen omakasupüüdlik,siis kindlasti on teised ka.See kurjus ju tuleb omale kätte – ise tehtud hästi tehtud.