Suur raha ja segased suhted tõid Atla sadamas tüli majja (32)

OOTAB PIKISILMI SADAMAT: Lümanda vallavolikogu esimees Mart Maastik tunnistab, et on Atla sadamast väga huvitatud. Seda enam, et tema talu ei asu Atlast mitte väga kaugel. Foto: Sander Ilvest

Lümanda vallas asuva Atla sadama ehitus venib nagu püksikumm. Millal sadam valmis saab, ei oska praegu keegi öelda. Viimase kahe aasta jooksul on sadama ehitust PRIA kaudu toetatud 382 273 euroga. Nagu üsna tihti juhtub, on ka siin suur raha kaasa toonud tülid, segased suhted, süüdistused ja vastuolulised selgitused.

2010. aasta veebruaris kolksus Lümanda vallavolikogu istungil haamer ja sümboolne otsus oli tehtud: koha nimeks määrati Atla sadam.

Sümboolne on ta seetõttu, et selleks hetkeks ei olnud Lümanda vallal mitte ühtegi toimivat väikesadamat. Atlas oli olnud ka varem sadam. Kohalikud olid päri, vallavolikogu esimees Mart Maastik tunnistab Saarte Häälele, et ka tema on sadamast väga huvitatud. Seda enam, et tema talu asub Atlast mitte väga kaugel.

Sama aasta lõpu poole algatati detailplaneering ning seega oli sadama taastamine käima pandud. Saarte Kalanduse kaudu saadi esimese etapi ehk siis kaldakindlustuste tarbeks PRIA raha, tehti projekt ja leiti ehitaja. Selleks sai OÜ Monoliit, kes võttis alltöövõtjaks Lümanda kohaliku ettevõtte OÜ Mert. Nüüd lävivad kaks firmat omavahel advokaatide vahendusel.
“Alltöövõtjaks sai Lümanda vallavalitsuse soovil OÜ Mert,” räägib Monoliidi esindaja Jaak Reinmets. Tema sõnul polnud selles midagi imelikku, et vallavalitsus soovis kohalikule firmale tööd anda. OÜ Mert omanik on vallas tegus mees. Margo Berensil on mitu ettevõtet ja mees ise aktiivne, kuulub ka Lümanda vallavolikogusse. Kaubad saidki kokku, kuid ka tüli ei lasknud end kaua oodata.

Reinmetsa sõnul hakkas alltöövõtja neile kiiresti pähe istuma ja konstruktsioonis muudatusi tegema. Vallavalitsus oli kõigega nõus olnud ja andnud isegi Berensi tehtud muudatustele garantiikirja.

Margo Berens ise ütleb, et projekt oli kohati teostamatu ning tema kui ehitaja ei tohi nii ehitada. Samas oli Monoliit kõikide parandustega nõus olnud ning ka järelevalve (Tõnu Toompuu – toim) oli asja üle vaadanud. “Peatöövõtja ise käis objektil vaid mõned loetud korrad,” viskab Berens kivi omakorda Reinmetsa kapsaaeda.

Teine asi, mis suhteid kreeni viima hakkas, oli raha. Jaak Reinmets väidab, et nad andsid alltöövõtjale ettemaksuna 24 000 eurot ehituskuludeks. Kui Monoliit hakkas hiljem ehitusarvetest kinni pidama, polnud Margo Berens sellega enam nõus.

Reinmetsa sõnul oli Berens talle väitnud, et ettemaksuna saadud raha kulus selleks, et Monoliit sai hanke kaudu Atla peatöövõtjaks. “Et temal on PRIA ametnikud tuttavad ja ta ise on Lümanda vallavolikogu liige,” räägib Reinmets.
“Peale selle, et olen volikogu liige, on kõik ülejäänu puhas vale ja laim,” vaidlustab Berens Reinmetsa jutu.
Hiljem proovinud Berens Reinmetsa sõnul asja veidi pehmendada juttudega mingitest geoloogilistest uuringutest, mis tulnud enne ehitust teha. Reinmetsa kinnitusel on see jutt jama, sest kõik vajalikud uuringud tellis Monoliit.

Petab ja norib

“Mingit vastust ja tõestust me uuringute (OÜ Mert poolt tellitud – toim) olemasolu kohta ei saanud ja pole siiani saanud. Nii küsitigi meilt raha seoses sellega, et võitsime riigihanke ja saime teatud ametnike heakskiidu selleks,” räägib Reinmets, kui Saarte Hääl tema poole sadamateemaliste küsimustega pöördub.
Margo Berens omakorda räägib Saarte Häälele nüüd sellest, et tööd läksid muudatuste tõttu kallimaks. Monoliit kiitis muudatused heaks, aga raha maksta ei tahtnud.

Kui tüli suuremaks paisus, hakkas Lümanda vallavalitsus Reinmetsa sõnul Monoliiti kritiseerima, et nad petvat alltöövõtjat ja norivat ehituskvaliteedi kallal.
Nagu sellest veel vähe oleks, tuuakse mängu ka Saarte Kalanduse juht Tiiu Kupp, kes Reinmetsa sõnul olla temalt mitu korda küsinud: “Kas sa oled Margoga asjad ära klaarinud?” Monoliidi juhi sõnul oli see tema jaoks kummaline, et Saarte Kalanduse juht nii küsib.

“Selgitasin Tiiu Kupule korduvalt, et ma ei saa ega tohi maksta raha seoses riigihanke võitmisega, kuna siis me osaleksime altkäemaksu maksmises ja see on karistatav,” kinnitab Jaak Reinmets.
Tiiu Kupp ütleb, et tal on Reinmetsaga korduvalt jutuajamisi olnud. “Eelmise suve lõpus, kui Atla sadama peatöövõtja ja alltöövõtja vahel erimeelsused tekkisid, tuletasin Reinmetsale korduvalt meelde, et ta vastutab täielikult sadama ehituse eest, ka alltöövõtja tegemiste eest ning klaarigu omavahelised erimeelsused töö vastutuses ja töö tasustamises,” edastab Kupp oma nägemuse vestlustest.

Margo Berens oma seisukohta tüli põhjustest Saarte Häälele kommenteerida ei soovi, viidates, et asjad on kohtus ja firmade vahelises lepingus on konfidentsiaalsuse säte. “Avalik info on aga see, et kohus seadis OÜ-le Monoliit kuuluvale kinnistule hüpoteegi OÜ Mert kasuks,” on Berens napisõnaline.
Kinnistusraamatu andmetel on Monoliidi kinnistutele alles paar nädalat tagasi tõepoolest tehtud avaldus ning mingisugune menetlus on käimas.
Saarte Hääl palus täpsustust ka Jaak Reinmetsa käest, kes ütles, et hüpoteeke pole seatud ega saagi olla seatud, kuna ühtegi kohtuistungit toimunud ei ole.

“Paavsti soovitusel”

Seda, et Lümanda vallavalitsus oleks Merti Monoliidile pähe määrinud, eitab ka Lümanda vallavanem Jaanika Tiitson (loe ka vallavalitsuse vastulauset lk 5 – toim). Kõik projekti muudatused on tema sõnul PRIA poolt ka heakskiidu saanud. Samuti pole pretensioone olnud ei pea- ega alltöövõtjal, kuna selle etapi tööd on enamjaolt üle antud. Mingil määral on naginaid siiski olnud, kuna kai betooni on tekkinud praod. Kuid selle lubanud Mert garantii korras ära parandada.
Vallavolikogu esimees Mart Maastik jätab Saarte Hääle päringutele ametlikult vastamise vallavanema tööks, kuid palub siiski lisada ühe lause: “Olen kuulnud kindlatest allikatest (olla tõestatav), et OÜ Monoliit olla OÜ Merti võtnud alltöövõtjaks Rooma paavsti palvel ja soovitusel.”

Tiiu Kupp ütleb, et MTÜ Saarte Kalandus on Atlas toimuvaga küll kursis, kuid pärast nendepoolset projektide edastamist PRIA-le suhtlevad taotlejad PRIA-ga otse. Kupu seisukoht on, et töövõtjate omavahelistele probleemidele hinnangu andjad on teised, mitte Saarte Kalandus.

Heategu enne hanget

Sadama ehituse esimene etapp lõppes ja teise etapi rahataotluse tarbeks korraldas vallavalitsus projekteerimise ja ehituse lihthanke. Selle võitis taas Monoliit. Hinnad võeti ka sellistelt firmadelt nagu Trevorin ja Maadevahe. Huvitava faktina võib märkida, et Maadevahe juhatuse liikmed olid tollal Saaremaa viljakamaid projektikirjutajaid Kristo Kiiker ja Saaremaal Lea-deri raha (samuti PRIA) jagava Saarte koostöökogu pealik Koit Kelder. Nüüdseks on nad firmast lahkunud.

PRIA toetus tuli, kuid mõne aja pärast hange lõpetati. Monoliit oli teinud projekteerimistööd, mille peale oli leping tehtud. Ehituse kohta lepingut veel ei olnud. Läbi oli ka Monoliidi tehtud pakkumise tähtaeg.
Monoliit vaidlustas hanke lõpetamise, kuid vaidlustuskomisjon ei võtnud seda arutamisele. Jaak Reinmets ütleb, et nad oleksid võinud ka kohtusse minna, aga ei tahtnud.
Lümanda vallavanem Jaanika Tiitson selgitab Saarte Häälele, et ehituse maht läks nii suureks, et tuli korraldada riigihange. “Vastasel juhul oleksime rikkunud seadust,” toonitab Tiitson.

PRIA andis nõusoleku, hange kuulutati välja võistleva dialoogina. See tähendab, et kõikide hankel osalejatega asutakse läbirääkimisi pidama ning valitakse see, kellega läbirääkimiste ajal parima tulemuseni jõutakse.
Hankele tuli millegipärast ainult Monoliidi endine alltöövõtja Mert, kes tunnistati ka hanke võitjaks. Kuhu jäid kõik teised? Vallavanem ütleb, et on ettevõtjatega rääkinud ja nemad on nentinud, et Lümanda vald asub Eesti mõistes ääremaal. Polevat tasuv siia ehitama tulla.

Kuid üks põhjus võis veel olla. Nimelt kuulutati II etapi ehitushange välja aprilli alguses 2012. Otsuse tegi komisjon mai alguses. Hanke sisu oli siis lainemurdjate ehitamine. Töö lainemurdjatega hakkas aga imelikul kombel pihta juba enne hanke väljakuulutamist. Töö tegija oli ei keegi muu kui Mert. See olevat olnud ka üks põhjus, miks hankele ei tulnud Monoliit, kes ometi oli juba ühel korral suutnud nende tööde hanke võita. “Mis mõte on teistel ehitajatel minna hankele aprillis, kui märtsis on tööd juba suures osas valmis?” imestab Jaak Reinmets.

Lümanda vallavanem ja Margo Berens ei eitagi, et Mert sadamas toimetas, kuid neil on tööde põhjustest oma arusaam. “Töid tehti põhjusel, et rüsijää ei lõhuks OÜ Mert tehtud I etapi tööd,” on Berensi selgitus ja ta lisab, et elu näitas tema otsuse õigsust. “Kes oleks kahjud korvanud? Kõikide võimalike vaidluste ja kahjude ennetamiseks ladustasime kive sadama põhjamuulil.”

Sama kinnitab ka Jaanika Tiitson. Kivide ladustamine olevat olnud vallavalitsusega suusõnaliselt kooskõlastatud. Volikogu esimees Mart Maastik saadab Saarte Häälele ka foto, kus on näha, et jää istub tõepoolest mingil määral põhjamuuli taga kinni. Samas on ühel teisel Saarte Hääle käsutuses oleval fotol näha, et tööd ei käinud mitte ainult põhjamuulil, vaid ka lõunamuulil.

Sadama projekteerinud Reinmets vastab Saarte Hääle päringule kindlustamise kohta, et mingit sadama kindlustamist jää vastu poleks vaja olnud. Tema sõnul peaksid betoonist kaldakindlustused vastu isegi avamere jäämägedele, rääkimata siis üsna kinnisest Atla lahest. “Atla sadamasse paigutatud metallist keevitatud kergkonstruktsioonid on püsinud seal kahjustamata aastaid,” toob ta näite.

Asi paistab välja nii, et Berens tegi lihtsalt heateo. Keegi ei saa ka vastupidist tõestada. “Minu ema, isa ja elukaaslane on korduvalt väitnud, et ma olen hooliv inimene,” vastab Berens Saarte Hääle nendingule, et järelikult vastab tõele väide lihtsalt hoolivast teost. Ta ütleb, et keegi talle selle eest ei maksnud ning kui ta poleks hiljem hanget võitnud, oleks ta kivid lihtsalt minema vedanud. Küsimusele, kas tööraha oleks siis korstnasse kirjutatud, ta enam meili teel ei vasta.
Vallavanem Tiitson kinnitab ka seda, et tehtud töid Berens oma hanke pakkumusse sisse ei kirjutanud.

Ühe mehe poole kaldu

Teisele etapile järgnes ka kolmas. Võrreldes kahe esimesega küll väiksemahulisem, kuna tegemist on sadama taristu rajamisega kaldal. Kolmandale etapile kutsus Lümanda vallavalitsus kolm ettevõtet: OÜ Mert, OÜ Seimkivi ja juba teisel etapil proovinud OÜ Maadevahe. Viimane loobus, kuna muutis tegevusala ja nüüd on firma nimi hoopis OÜ Talguturismikeskus, kes tahab PRIA abiga ehitada Lümanda valda talguturismikeskuse.

Asenduseks kutsuti väike ehitusfirma OÜ Spetsiaalne. Võitjaks tuli Seimkivi. Kõik oleks kena, kuid Lümanda vallavalitsuse poolt hankele kutsutavate firmade valik on üsna ühe mehe poole kaldu. Mert ja Seimkivi on näiteks seotud ka Mustjala Rannaaugu sadama ehitusega. Esimene ehitab ja teine teeb omanikujärelevalvet. Kusjuures ka sealsel sadamaehitusel loobuti poole töö pealt Monoliidi teenetest ja võeti asemele Mert.
Seimkiviga on seotud Reino Mälk, kes varem töötas Berensi firmas ja on nüüd ametis Nordecon Betooni projektijuhina. Tema tutvustuses öeldakse, et mees on töötanud muuhulgas ka väikesadamate ehitusel.

Berens tunnistab, et Seimkivi talle päris võõras pole. “Seimkivi omanik on minu lapsepõlvesõber ja nüüdne konkurent. Tema ettevõte oli mingi periood registreeritud minu aadressil,” kinnitab ta. Maadevahega tal mingit pistmist ei ole. Kristo Kiiker on talle mõne taotluse jaoks küll projekti kirjutanud, kuid see on ka kõik. “Ma tean ka kõiki teisi kohalikke ettevõtjaid ja seda ei saa minule küll ette heita,” märgib Berens.

Volinikku ei eelistatud

Lümanda vallavanem Jaanika Tiitson ei näe probleemi selles, et hankele kutsutakse kohalikud ettevõtted, kes vastavad nõuetele. “Küsime hinda ja teeme võimalusel koostööd kohalike või siin tegutsevate ettevõtjatega teistestki valdkondadest,” lükkab Tiitson ümber kõik väited, nagu oleks kõnealusel hankel eelistatud vallavolikogu liiget Berensit.
Tiitson ütleb ka, et volikogu liikmena pole Berensil olnud Atla sadamaga muud pistmist kui detailplaneeringuga seotud toimingud.

Vallavolikogus Atla sadama ümber toimuvasse päris üksmeelselt siiski ei suhtuta. Volikogu opositsioon on nii mõnigi kord aru pärinud, mis toimub, ja nentinud, et toimuv ei ole päris õige.

Vastasseisu opositsiooniga kinnitas ka volikogu esimees Mart Maastik, kes juba suvel Saarte Häälega kokkusaamist palus ja kogu asjast omapoolse nägemuse andis. Maastik märkis, et tal on sadama ümber toimuvast üsnagi villand, ning et ta ei mõista, miks vaadatakse viltu, kui mõnes vallas leidub inimesi, kes tahavad olla aktiivsed ja midagi ära teha, ning neile antakse selleks ka võimalus.