
ÄREVAD HETKED MÖÖDAS: “Lähme ütleme kõigile aitäh: aitäh, päästjad, aitäh, kiirabi!” hõiskasid rõõmsad mudilased. Foto: Sander Ilvest
Eile ennelõunal jäi Kuressaares Pargi lasteaias mänginud 6-aastane poiss puuharude vahele jalgupidi kinni.
Juba mõne hetke pärast võis näha, kuidas kiirabi ja päästeauto sireeni andes ja vilkurite välkudes lasteaia poole kihutasid. Õnneks oli tegemist õnneliku õnnetusega ning pärast tervisekontrolli jooksis laps taas rõõmsalt ringi.
“Poiss ronis puu otsas ja siis jäi ta jalg sinna harude vahele kinni,” ütles Saarte Häälele Pargi lasteaia direktor Riina Saar. Ta lisas, et tegemist oli õnneliku õnnetusega ning õpetajad oli kohe sealsamas, asusid kiirelt tegutsema ja kutsusid abi. Lapse jalga nad omal jõul puuharude vahelt siiski kätte ei saanud, sest tirides või kangutades oleks see võinud viga saada. Seega kutsuti kohale päästjad ja poissi hoiti nii kaua süles, et survet jalale vähendada.
Päästjad veendusid, et poisi jalaga on kõik korras ja ta saab varbaid liigutada. Seejärel kasutasid nad jala vabastamiseks sama tehnikat, mida läheb vaja inimese autost kätte saamiseks.
“Kõik toimus nii kiiresti, aga abi tuli ka väga ruttu,” oli lasteaia direktor rahul nii lasteaia õpetajate, päästjate kui ka kiirabi tegutsemisega. Ta lisas, et puuharude vahelt päästetud lapse vaatasid kiirabi töötajad kohe üle ja kinnitasid, et kõik on korras.
“Lapsed ei tule alati selle peale, et ka madalal puu otsas turnimine võib ohtlik olla, ja juhtunu on neile nüüd teadmiseks, et ronides tuleb alati ettevaatlik olla,” rääkis Riina Saar.
Kas kaheharulise puu üks võra võetakse igaks juhuks maha, otsustatakse lähiajal.
Lasteaedadel kavavad puud on mõistlik maha saagida – pole puud, pole harusi ega probleeme!
Äkki saeks midagi muud maha?
ega ei saa kõiki asju ja elemente oma ümbritsevast keskkonnast eemaldada ja kõrvaldada!?
miks laps üldse selle puu vahel oli? kas tegu ei olnudki lasteaia lapsega, sest neid vaevalt lubatakse aiavärava juurde mänagima?
huvitav…
kõik redelid kõrvaldada,
kõik puud maha saagida,
kõik trepid tasandada…
ja kogu maa katta dormeo madratsitega!
Mis sest, et meie, veneaegses lapsepõlves olime nt.indukad ja meie mänguasjadeks olidki puud ja hea, kui olid redelid! Kukkudes saime õppetunni, et enam ei roni nii kõrgele või nii kaugele, aga nüüd….
Kunagi oli üks muinasjutt, mis rääkis tünnis kasvanud poisist. Et maailma kurjusega kokku ei puutuks. Kui välja lasti, tegi kõikvõimalikud rumalused paari päevaga ära – varem polnud eksimise võimalust olnud. Inimene peab saama areneda ja eksida, lõputult kõike vältida ometi pole võimalik!
“Kas kaheharulise puu üks võra võetakse igaks juhuks maha, otsustatakse lähiajal.”
No kuulge… Mind ajas lapsena ükskord pull taga. ei tea kas oleks pidanud kõik pullid eestis maha lööma või?
ave ja provokaator- LIKE!
Alatas tänasest peavad kõik lasteaiad olema puudeta, ronimisredeliteta, kiikedeta, tiikideta, liivakastideta, pisikuteta, sitikateta, satikateta, massakateta-need asutused peavad olema täiesti steriilsed. Kõik lasteaias käivad lapsed peavad peas kandma patja või vähemalt kiivrit, neid peavad jalad olema kinniseotud, et takistada ronimist, neil peavad olema silmad seotud, et sinna ei satuks liiva ega muid võõrkehi ja vedelikke, neil peavad olema suud korvistatud, et nad kogemata ei pistaks suhu sitta või mingeid muid nittesöödavaid esemeid ja et nad ei saaks lolli, kuid ülipüüdlikku euroametnikku sõimata.
tegemist ei olnud pildil asuva puuga, vaid lasteaia hoovis asuva madalaharulise pihlakaga
Siin ei ole asi lasteaiahoovil kasvavas puus või sinna paigaldatud redelis, vaid kasvatajate tähelepanus. Veidi vähem kui kuu tagasi nägin Rohu tn lasteaias mida kasvatajad teevad. Mitu rühma on korraga õues, rühmade õpetajad terve suure õue peale ühes kohas viie-kuuekesi ringis koos ja jutustavad omavahel kui kaks poissi neist ca 50-60m eemal jalgratastega kukuvad. Üks sõidab kõnniteeäärekivi otsa ja kukub päris suure hoo pealt, teine poiss ei jõua pidurdada ega mõõduda ja sõidab talle selga. Mõlemad poisid hakkavad nutma – neile kõige lähemal on suuremast õpetajate pundist eraldi sõimerühma kaks kasvatajat, kes samamoodi omavahel lobisevad ja ei pane tähelegi neist ca 20m eemal toimunut. Enne on põhjus, siis on tagajärg. Kahju, et tuletõrje ja kiirabi neid tagajärgi likvideerimas peavad käima.
miks alati on kõik teised süüdi,kodus ikka peaks laps ka mingi õpetuse saama.Kasvatus algab kodust.
Kui õpetaja oleks olnud poole meetri kaugusel,kas siis poleks poisid kukkunud?
Vanavanemale-olen Teiega täiesti nõus!
Töötan lasteaiaõpetajana ja kahe lapse ema. Nädal tagasi kui õhtul üks ema oma lapsele järgi tuli,tahtis ta minuga rääkida. Vestlesime ronimisredeli KÕRVAL, ema veel hoidis ühe käega selle tugipostist kinni, samal ajal ronis tema poeg sellel redelil. Ronis ja …vääratas…õnneks ei kukkunud kõrgelt ja all oli pehme muru.Ehmatasime loomulikult mõlemad ja õnneks oli see ka kõik. Laps terve. Tahan öelda et ei ole võimalik kogu rühma nii turvata et lausa külje all olla, ptüi, ptüi, ptüi- ikka võib juhtuda.Meie asi on ennetada ja õpetada ja jälgida ja korrata korrata korrata ettetulevaid ohuolukordi. Ning selline üldine laushukkamõist JÄLLE lasteaednike aadressil on lihtsalt solvav,keegi lastega töötavatest inimestest ei ole ju hull et ükskõik mis juhtub…mind ei huvita. Ning seegi on õige et kodu õpetav/toetav abi on väga tähtis- juba väikelapsele on võimalik selgitada igapäevaelu ohtusid.
ühiskonna teadliku hävitamise vahendina kasutatakse ka ülereguleerimist
Oi need vati sees hoitud lapsed ja vanemad, andke olla! Milles see puu süüdi on? Las ta olla! Ehk oli õppetund kõigile!
Maha hekid, puud, kõik-kuhu me jõuame?????? Lapsevanematel pole aega lastega koos olla, seepärast kõik muu jääb ette…. ronige koos lastega mööd puid ja nautige elu ja LOODUST MEIE ÜMBER!
Kui juhataja Riina kavatseb puult ühe võra eemaldada, siis tuleb ka temal tagasi astuda ettevaatamatuse tõttu!
Lasteaias on 60 aastat puud olnud, kindlasti on lapsed kogu aeg sinna roninud ja kui vaja vahele jäänud. Olen vanaema ja kogemus lastega olemas.
otsusele , kas ihkad juhataja kohta ?