Repliik: Miks ma panin ESM-ile punast? (1)

Sõnaühend ESM on viimasel ajal vist üks tuntumaid lühendeid, mida kusagilt kuulda või lugeda saab. Eks seetõttu, et teema on kuum, kõrvetas see kolmel lugemisel ka riigikogu saali, kus sel teemal ikka väga ühest äärmusest teise sõna võeti. On neid, kes leiavad, et ESM ongi lahendus kriisile Euroopas, ja kes suutsid isegi väita, et paketis osalemise näol on tegemist investeeringuga ning ega antud garantiid tegelikult vaja lähe.
Kindlasti ei saa sellise retoorikaga nõustuda ja kuulates koalitsiooni ilukõnesid ESM-i headusest ja paratamatusest, ei suutnud ma end motiveerida eelnõu poolt hääletama.

Kui mul oleks täna sisemine kindlus, et ESM aitab lahendada tekkinud võlakriisi, mitte ei lükkaks seda paratamatust edasi, oleksin olnud ESM-iga liitumise poolt. Olles küll seda meelt, et Eestil on ühtsest Euroopast palju võita ja ESM-i teema ei ole mustvalge, kuulusin saalis ometi nende hulka, kes on skeptilised, et see garantiide mehhanism suudab Euroopa kriisist välja tuua. Kindlasti mängis mu ei-otsuse juures oma rolli ka valitsuse suhtumine nii riigikogusse kui ka oma riigi elanikesse.

Valitsuse üleskutse on olla solidaarne Euroopaga. Siis tuleks aga tõesti solidaarne olla mitte ainult teiste Euroopa riikide rahandus- ja peaministritega ühe laua taga, vaid ka oma rahvaga. Loomulikult ei saa Jaan Tatika kombel pauguga teha paekivist sealiha, kuid saab suhtuda oma inimestesse normaalselt ja soliidselt, mitte nende muredele ülbelt vilistada. Kui räägime kaunite sõnadega solidaarsusest finantsabi andmise debatis, peaksime suutma seda mõtet järgida ka näiteks lastetoetustest ja oma põllumeeste toetamisest rääkides.

SDE on erakond, kus arvamusi on palju, ja see, kuidas üks või teine saadik hääletas, oli tegelikult väga loogiline. Kui saadik leidis, et kriis, mille ees Euroopa on, on oma potentsiaalilt nii sügav, et sellest pääseda ei õnnestu, ütles ta ei. Saadik, kes uskus varianti, et Euroopal on võimalik majanduslangus garantiidega peatada, ütles ESM-ile aga jah.
Lisaks Euroopasse uskumise küsimusele olen kindel, et kui võimukoalitsiooni suhtumine oleks vähegi lugupidavam, oleks ka riigikogu mitme liikme hinnang sellele eelnõule võinud olla teistsugune.

Samal teemal: 
“Euroopa stabiilsusmehhanism – Eestile vajalik või mitte?”, SH 4.09