Saarlased küsivad toetusraha lestapüügipaatide parandamiseks (2)

Saarlased küsivad toetusraha lestapüügipaatide parandamiseks

PÜÜGIHOOS: Kaunispe sadama kalurid peavad ise vaatama, kustkohast meretuultest räsitud laeva remondiks raha võtta. Foto: Peeter Kukk

Saaremaa lestapüüdjad ei ole rahul sellega, et lestapüügiga tegelevad kalapaadid on ainsana Eesti kalalaevadest kalandustoetustest ilma jäetud.

MTÜ Saarte Kalandus juhatuse liige Arvi Talk märgib põllumajandusministeeriumi kalamajanduse osakonnale saadetud kirjas, et seoses ankurdatud põhjanooda liigitamisega veetavaks püügivahendiks ei kvalifitseeru seda vahendit omavad paadid enam meetme “Väiksemahuline rannapüük” raames abikõlbulikeks. Samas ei saa ankurdatud põhjanoodaga paadid paadi renoveerimiseks toetust ka teistest meetmetest. “Paadi renoveerimise soovi korral tuleb lõpetada lestapüük või kui paati ei uuendata, lõpeb see tegevus ikkagi üsna varsti,” maalib Arvi Talk lestapüügi tulevikust sünge pildi, paludes ministeeriumil ebaõiglasele olukorrale lahendus leida. Pöördumises toodud andmetel on Saaremaal praegu 12 alust, mis kasutavad ankurdatud põhjanoota.

Põllumajandusministeeriumi kalanduse arengu büroo peaspetsialist Juhani Papp ütles Saarte Häälele, et paatidel, mis kasutavad ankurdatud põhjanoota, pole lootustki toetust saada. “Tõenäoliselt on küsimus selles, et paljudes EL-i liikmesmaades püüavad rannapaadid päris suure osa kalast ja siis on üritatud neid piirata ja neile mitte toetust anda,” pakkus Papp välja ühe võimaliku seletuse toetuse mittemaksmise kohta.

Tutvunud saarlaste pöördumises äratoodud paatide nimekirjaga, ütles Juhani Papp, et osal nimekirjas olevatest paatidest pole püünisena kirjas ankurdatud põhjanoot. “Seda peab natuke lähemalt uurima, mis siin toimub,” nentis ta.
Juhani Papp lisas, et toetusõiguse puudumine vaevalt et lestapüügile lõpu teeb. “Lestapüük lõpeb tõenäoliselt siis, kui see ära ei tasu, kuid praegu on kala järele nõudlus väga suur, Tallinna lähedal nagu lesta ei näegi.”

Hiljuti Hiiumaad külastanud kalandusspetsialisti sõnul on Hiiumaal päris mitmed jõudnud selleni, et sügisel püütud lest külmutatakse ära ja müüakse järgmisel suvel. Varem oli häda selles, et lesta hakkab merest tulema sügisel, kui saarel on vähem maksujõulisi tarbijaid.

“Nüüd pannakse külmhoone sügisel täis ja kala müüakse suvel,” rääkis Papp, kelle andmetel küündis suitsulesta hind suvel Hiiumaal 1–2 euroni lestast. “Nad olid väga rahul,” lisas ta. Kalakülmutamise seadmed soetasid hiidlased rannapiirkondade meetme raames saadud toetusega.

Print Friendly, PDF & Email