INFOPÄEVAL: Projektijuht Kaire Tooming (vasakul) tutvustab Pöide kirikus läbi viidud uuringuid ja selgitab, et lõpptulemusena valmiva restaureerimisprojekti abil peaks Pöide kirik vabanema liigsest niiskusest, mis on ajaloolise hoone seinad roheliseks värvinud. Paremal seisab Tornimäe põhikooli direktor Raili Nõgu, kes külalistele maitsva lõunasöögi pakkus. Foto: Sander Ilvest
Suvel Pöide kirikus toimunud uuringud annavad alust arvata, et hoone võib olla Eesti vanim kiviehitis, mille ehitamist alustati tunduvalt varem, kui siiani arvatud.
“Me teame kindlasti, et Pöide kuulub Eesti vanemate ehitiste esiviisikusse või koguni esikolmikusse, kuid meil ei ole praegu veel esitada dokumentaalset kinnitust, et ta on kõige vanem,” ütles Central Baltic INTERREG IV A projekti “Läänemere piirkonna ajalooliste maakirikute jätkusuutlik haldamine” (SMC) projektijuht Kaire Tooming. Ta lisas, et kuigi suvel kirikut uurinud spetsialistid on arvanud, et Pöide kirikut võib pidada Eesti vanimaks, siis ametlikult seda keegi veel kinnitanud ei ole.
“Uuringud ei ole lõppenud ja lähevad edasi,” ütles Tooming eile Pöide kirikus toimunud infopäeval, märkides, et siiani kogutud info vajab veel põhjalikku analüüsi. Andmete põhjal valmib kevadeks restaureerimisprojekt ning siis selgub, milliste töödega kirikus edasi minnakse, ning otsitakse ka rahastamisvõimalusi.
Rändmeister OÜ juht Juhan Kilumets ütles, et uuringute üldine eesmärk oligi täpsustada kiriku ehitusetapilist kujunemist keskaja jooksul. Kilumets tõi näiteid kaevetöödel välja tulnud avastustest ja lisas, et nende põhjal võibki väita, et tegemist on Eesti vanima kivihoonega.
“Absoluutseid dateeringuid siiski veel välja öelda ei taha,” sõnas Kilumets, selgitades, et kui uurimistulemuste analüüsid annavad vastuse, mis oli enne ja mis pärast, siis sellele järgneb ka absoluutne dateering. Kilumetsa sõnul oli tänavu suvel kõige mahukam uuring just kirikukrohvide ja viimistluse uuring ning selle käigus tehti ka muid avastusi, lisaks varem meedias juba kajastust leidnud seinamaalingule.
“Aga saladused jäävad meist siia veel maha,” ütles krohvikihte uurinud restauraator Eva Mölder, lisades, et Pöide kiriku kõige suurem vaenlane ongi liigne niiskus.
“Hea uudis on see, et katuse ehitamist alustatakse ja laupäevane vihmasadu oli üks viimaseid läbisadamisi,” rääkis Mölder, kes nägi oma silmaga, kuidas vihm Pöide kiriku katusest läbi pladises. Sellisele niiskusele vaatamata on restauraatorile üllatusena seinamaalingud ja siseviimistlus koguni paremini säilinud, kui osati arvata.
Veel märkas kogenud restauraatori silm, et kõik, kes kunagi Pöide kiriku siseviimistlusega tegelenud on, olid oma ala meistrid. Et kõike leitut säilitada ja edaspidi eksponeerida, tuleb Eva Möldri hinnangul esiteks lahti saada liigniiskusest ja seejärel hoolt kanda selle eest, et see niiskus tagasi ei tuleks.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Huvitav, kui Valjala kiriku ehitamist alustati 1227 ja see oli kohe pärast Saaremaa alistumist, siis millal Pöidet tegema hakati? Enne kui Saaremaa alistus?
Saremaa pole siiani alistunud.
Ootaks ikka ära uuringute lõplikud tulemused ja tõe huvides oleks siis vajalik samade kaasaegsete meetoditega uurida ka Saaremaa vanimaks kiviehitiseks peetavat Valjala kirikut.
Valjala kirik on ikka Eesti vanim maakivikirik, Pöide kerkis esile tunduvalt hiljem
Pöide kirik ehitati 14. sajandi keskpaiku, 1343.Enne II maailmasõda 1940 läks pikselöögist põlema
peale sõda kolhoos kasutas heinaküünina, katust ei olnud, 1961 sai katuse moodi asja mille jäänused on siiani peal. Ühesõnaga hoone peaks olema igati varisemisohtlik jne…
Püsib püsti jumala armust…
Mõtle kui tore, et meil nii palju eksperte on. Ja kahju muidugi, et kommentaatorid oma kontaktandmeid andnud pole, nüüd ju Muinsuskaitseamet ei teagi, kellega edaspidi konsulteerida ja kelle käest ainuõiget infot saada.
See, mis Põide kirikuga juhtunud on, on häbiplekiks nii meie riigile kui ka muinsuskaitsjatele.
kirik ning usk mida ta esindab on toonud saarlastele (ja mitte ainult neile)väga palju kannatusi. Ristiusk toodi siia maale vägivaldselt tule ja mõõgaga. Miks peakski sellist alles hoidma ning selle lagunemise pärast häbi tundma???
Teil täitsa vana kommaripeeru ja matsi seisukoht.
Esimene kirik (ehitati 1230-ndatel) lammutati kapitaalselt maha kivi ei jäetud kivi peale ja sakslased löödi mättasse ja aeti orki….
See oli tõsine viha sakslaste vastu.
Mõne tegelase haridustee on päädinud nelja klassiga. See sõnavõtt on ju Palametsa 4. klassi ajalooõpiku tarkus. Ning mis kõige hullem, leidub mõnel tegelasel julgust oma rumalust ka kuulutada! 1187 hävitasid saarlased Sigtuna. Õnneks ei leidu rootslaste hulgas lolle, kes ütleks, et Saaremaalt on neile tulnud vaid kannatusi ja piinu ning üleüldse võiksid saarlased maha kärvata. :)