Euroopa stabiilsusmehhanism – Eestile vajalik või mitte? (1)

Saare maakonna saadikutest hääletas möödunud nädalal riigikogus Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse vastuvõtmise poolt kolm, vastu oli kaks.

Oma poolthääle andsid Jaanus Tamkivi ja Urve Tiidus Eesti Reformierakonnast ning Tõnis Palts Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist. Vastu olid aga Kalle Laanet ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna esindaja Kajar Lember. Palusime poliitikuil oma otsust kommenteerida.

 

Tõnis Palts, Isamaa ja Res Publica Liit:

Mulle meeldib oponentide poolt õhku visatud võrdlus ESM-i ja 1939. aasta baaside lepingu vahel. On sarnaseid momente, mida võrrelda ja mille üle mõtiskleda.
Kõigepealt, kumbki neist otsustest ei tulene meie siseriiklikest asjaoludest, vaid on peale sunnitud reageerimine väljaspool Eestit kujunenud situatsioonile. Kas 1939. aastaks Euroopas välja kujunenud olukorras oleks baaside lepingust keeldumine olnud Eesti rahvale ikka hea lahendus? Selge, et allkirjastamata jätmisel oleks Eesti võetud sõjalise jõuga. Kummal juhul olnuks ohvreid rohkem, baasidega nõustumisel või leppe sõlmimata jätmisel? ESM-i aktsepteerimine on samuti pealesunnitud reageerimine Euroopas välja kujunenud olukorrale. Võimalik, et teeme seda täna ainsal mõistlikul teel.
Teine sarnasus ESM-i ja baaside leppe vahel on, et mõlemal juhul antakse ära osa oma iseotsustamisest. Kuid on suur vahe – baasidelepinguga andsime selle bolševistlikule diktatuurile, nüüd aga demokraatlike Euroopa riikide rahandusliidule.
Jah, see otsus ei meeldi mulle, aga lähtun põhimõttest: jumal, anna meile mõistust ära tundmaks asju mida me saame muuta, ja jõudu, muutmaks asju, mida me saame muuta.

 

Kalle Laanet, MTÜ Demokraadid:

Olen algusest peale olnud selgel seisukohal, et ma ei poolda ESM-i sellisel kujul nagu me seda hääletasime. Sellisel kujul solidaarsust Euroopas ma samuti ei toeta. Üks ja väga oluline põhjus on mul 2010. aastast, riigivisiidilt Kreekasse, kus kohtusime sealse peaministri ja parlamendi juhiga. See, kui mõlemad kõrged ametikandjad ütlesid, et Kreeka probleemid ei ole Kreeka rahva ega valitsuse probleemid, vaid on Euroopa teiste riikide küsimus, kuidas neid lahendada, jättis mulle selge märgi, et nad ei tahagi midagi muuta. Või mida arvata, kui õhtusöögil ütleb Kreeka parlamendisaadik: me ei saa ju mingeid muudatusi teha – tõsta pensioniiga, vähendada avaliku sektori kulutusi –, sest siis ei valita meid tagasi. Sellest ajast saadik on mul väga selge seisukoht.
Kõik märgid on kahe aasta jooksul näidanud, et kõigepealt ei taha inimesed ennast ise aidata oma valitsuste näol. Miks peaksime meie siis neid aitama? Ehk peaksime aitama küll, aga teistmoodi: aitama neid oma teadmiste ja oskustega ja oma näidete varal, kuidas asju korraldada ja lahendada.
Olen alati olnud selle poolt, et hädasolijat või nõrgemat on vaja aidata, aga kui see hädasolija ise ei tunnista, et ta hädas on ja et ta peaks ennast ise kuidagi muutma, ei saa kedagi muutumise protsessis vägisi aidata. See, et kühveldame järjest rohkem raha nendesse riikidesse, mis ise ennast aidata ei taha, viib seda protsessi, mis peaks lõppema krahhiga, ainult edasi.
Täna läheme toetama neid, kes seda tuge ei ole otseselt soovinud, ja samas ei ole nad kuidagi näidanud, et nad tahaksid teha asju ausamalt ja kokkulepetest kinni pidada. Läheme appi neile, kes elavad meist pealegi tunduvalt paremini.

 

Jaanus Tamkivi, Eesti Reformierakond:

Euroopa võlakriisi lahendamiseks lihtsad ja mugavad lahendused praegu puuduvad. Nii ei olnud ka riigikogu jaoks otsustamiseks ühtegi head lahendust. Oli kolm võimalikku otsust: ühineda ESM-iga, mitte ühineda või jätta otsus langetamata. Hääletasin ESM-iga ühinemise poolt nagu kogu Reformierakonna fraktsioon.
Meie positsioon kujunes tõsiste arutelude tulemusena. See otsus on kehvadest valikutest parim, kuna euroala probleeme saavad siiski edukalt lahendada vaid kõik euroriigid ühiselt. Äärmiselt oluline on muidugi taastada tugev eelarvedistsipliin igas riigis eraldi, kuid ühine tegutsemine ja euro usaldusväärsuse toetamine on oluline, et kriisist välja tulla.
Tuletan meelde, et Eesti riigikogu vastav otsus oli viimane euroala riikide parlamentide seas. Kõik teised olid oma toetava otsuse juba langetanud. Selles olukorras oleks Eesti jaoks olnud väga lühinägelik jääda “üksikuks mängijaks” väljal.
Ja kunagi ei või ju ette teada, kas Eestil endal tulevikus seda rahvusvahelist finantsabi vaja ei või minna. Vastutustundetu finantskäitumise eest, mis võib kaasneda teatud poliitiliste jõudude võimule pääsemisega, ei ole ükski riik lõpuni kaitstud.
Euroala püsimine ja finantsstabiilsus on täna meie kõigi ühine vara ja rikkus ning seda tuleb hoida – ka läbi raskete otsuste. Ühele väikesele riigile on see positiivsete arengute jaoks tulevikus eriti oluline ja vajalik.
Urve Tiidus, Eesti Reformierakond:

Rahandus- ja Euroopa Liidu asjade komisjonis on ESM-i teemat praktiliselt suve läbi hekseldatud. Mida rohkem süvenesime, seda vähemaks jäi emotsionaalseid vastuargumente ja peale jäid pragmaatilised arusaamad. ESM on praktiline mehhanism finantsilise julgeoleku paremaks tagamiseks eurotsoonis ja kaudselt kogu Euroopa Liidus.
ESM on sisuliselt ühistupank, millel on võimekus laenu anda nendele riikidele, kelle majanduslikud raskused võivad ohustada majanduslikku tasakaalu ja julgeolekut. Aga seda laenu võib anda üksnes rangetel tingimustel. Näiteks tuleb otsekohe lõpetada heaolu kulutuste kasvatamine tulevaste põlvkondade arvel võetud laenuga. Isiklikult jälgisin ka, kuidas käituvad põhjanaabrid soomlased, kelle vabaturu majanduse kogemus on meist võrreldamatult suurem – ja ka Soome ühines ESM-iga.

Kajar Lemberilt ei õnnestunud eilse tööpäeva jooksul vastust saada.

Print Friendly, PDF & Email