Ajakaja: Mõtestada kooli ja haridust

Septembris tehakse eesti meedias koolist tavaliselt palju juttu. Omamoodi kena, et haridus nii palju tähelepanu köidab. Teisalt on aga ka natuke kurb, et selline tähelepanu vaid kord aastas, kooli alguse puhul hariduse teemadele osaks saab. Ja kuigi siis koolist küll räägitakse ja kirjutatakse, on vähe arutlemist sisuliste probleemide üle. Need teemad, kust king pigistab, jäävadki avalikku ruumi hulpima, sageli lahenduseta.

Kas me siiski oleme mõtestanud enda jaoks piisavalt ja selgelt, mis haridus ikkagi tähendab? Ühest küljest tundub see nii triviaalne ja iseenesest mõistetav, et ei peakski ehk selle üle juurdlema, kuid teisalt?

Viimasel ajal olen liiga sageli kuulnud nalju, et üks või teine on kohustusliku kooliaja läbi teinud. Nii me kommenteerime oma noori, kes on küll koolis käinud, isegi tunnistuse saanud, kuid kelle koolitee läbimise kvaliteedist võib vaid muiates kõnelda, sest protsessi tulemus on olnud piinlik kõigile osapooltele. Selline “haridus-produkt” teeb kurvaks. Mõni selline saab ka ülikooli sisse ja veeretab oma päevad õndsalt õhtule sealgi. Õppejõududel pole aga muud teha, kui noor inimene “ära harida”, sest statistikasse läheb kirja iga hing ning sellest oleneb hindajate rahulolev mõmin.
Muidugi, leidub ka teistsuguseid noori, aga alati on ju nii, et tilk tõrva kipub meepotti rikkuma…

Eesti Päevalehes oli hiljuti juttu Soome koolidest ja sellest, et seal õpetatakse lapsi mõtlema. Eesti koolides olen pigem kuulnud, et meil jagatakse tarkusi ja edastatakse teadmisi. Täiesti erinevad lähenemised selles osas, kuidas mõtestada kooli, haridust, haritust.

Tõepoolest, teadmised on küll olulised, kuid mis nende teadmistega peale hakata, kui puudub mõtlemis- ja analüüsivõime? Oma õpetajaks olemise aja jooksul olen kohanud inimesi, kes teavad peast näiteks kõiki maailma pealinnu või Esimese ilmasõjaga seotud aastaarve. Kui anda neile aga lugeda Lotmani eestikeelset teksti või mõnd artiklit ajakirjast Akadeemia, siis nendest ei saa see noor inimene aru… Kapaga pähe pandud teadmised ununevad ning kui mõtlema ja mõtestama pole harjutud, siis mis jääb inimesele alles?

Print Friendly, PDF & Email