Maal on jätkusuutlikud neli-viis põhikooli

Saaremaa arenduskeskus ja maavalitsus tutvustasid üleeile maakonna koolijuhtidele ja õpetajatele koolivõrgu analüüsi, mille alusel saavad omavalitsused haridusalaseid otsuseid teha.

Üleeile Saaremaa ühisgümnaasiumi aulas peetud kooliaasta eelsel istungil sai koostatavast dokumendist “Saare maakonna koolivõrgu analüüs ja lähtekohad selle arendamiseks” ülevaate pea paarsada kokkutulnut.

Suunav dokument

Saaremaa arenduskeskuse ja maavalitsuse koostöös valmiva dokumendi üks koostajaist, arenduskeskuse juhataja Piret Pihel rõhutas, et valmimisjärgus analüüsi näol ei ole tegemist koolivõrgu arengukavaga, vaid suuna andva dokumendiga omavalitsustele haridusvaldkonnas oluliste otsuste tegemiseks.

“Meie asi on juhtida tähelepanu,” rääkis Pihel. “Otsused ja rakenduslik pool tulevad omavalitsustelt, sest koolid kuuluvad ju neile.”
Pihel peab oluliseks, et koolivõrgu planeerimine toimuks kohalike omavalitsuste koostöös.
Piret Piheli andmeil näitab analüüs, et tänastest maapõhikoolidest on aastail 2017–2018 põhikoolina jätkusuutlikud neli-viis.

“Võib-olla on selleks ajaks põhikooliks muutunud ka mõni gümnaasium,” ütles ta. “90 või veidi üle saja on lapsi Kärla, Muhu, Valjala ja Salme kooli jaoks.”
Piret Piheli prognoosi järgi jääb alles ka Aste kool: “Kas suure või väikese koolina, sõltub palju sellest, kuidas möödub üleminekuetapp.”

Teise gruppi liigitab analüüs väikese lastearvuga koolid – Lümanda, Mustjala ja Tornimäe –, kus õpilasi 60 ringis. “Nimetan neid maakoolideks, mitte maapõhikoolideks,” ütles Pihel. “Selle, mitme klassiga kool on optimaalne, peab üle vaatama vald.”
Kolmandasse gruppi kuuluvad aga väga väikese lastearvuga koolid – Kihelkonna, Kaali ja Kahtla –, mis praegu töötavad veel põhikoolidena. “Kui klassis on vaid mõni õpilane, tuleb tõsiselt mõelda, mitme klassini seda kooli üldse pidada,” rääkis Pihel.

Puudutab gümnaasiume

Siinkohal tõstis ta hea näitena esile uue mudeli järgi töötava Pihtla lasteaed-algkooli. “Seal jätkub 5–7 õpilast klassi ka aastail 2017–18. Soovitan seda mudelit teistelegi koolidele.”

Ka gümnaasiume ootavad Piheli sõnul ees suured muudatused, kuna nende õpilaste arv väheneb pea poole võrra.
Piheli andmeil pole maakonna koolivõrgu süsteemset ülevaadet kaua tehtud, vaid iga omavalitsus on ise püüdnud oma koolivõrku korrastada.

Valmivale dokumendile on kavas lisada ka algavat õppeaastat puudutav teave ning saata analüüs koolidele ja omavalitsustele.

Print Friendly, PDF & Email