Tolmust ja porist kruusateed ei taha keegi (6)

Tolmust ja porist kruusateed ei taha keegi(Selgituseks Sulev Raudsepa artiklile “Kui teed ehitavad tölplased” 23. augusti Saarte Hääles)

Tänase seisuga on Saare maakonnas veel 314 kilomeetrit kruusateid, mis moodustab 28% kogu riigimaanteede võrgust. Kokku on maakonnas riigimaanteid 1092 kilomeetrit. Loomulikult tahame me kõik – mis on meie arvates ka väga mõistlik tahtmine – elada mittetolmava ja mitteporise kruusatee ääres. Kahtlemata oleks kõige parem lahendus kõigile kruusateedele, sealhulgas ka teie kirjutises nimetatud Laadjala–Karja teele, tolmuvaba katte ehitamine.

Viimase nelja aasta jooksul on Saare maakonnas maanteeameti tellimusel tolmuvabaks muudetud 101 kilomeetrit kruusateid, mis, arvestades mahajäämust katete ehitamises ja üldist vajaduste kasvu, ei ole piisav, kuid on siiski arvestatav suurus.

Tähtsaim kriteerium on liiklussagedus

Kui vaadata, kuhu me teiste maakondadega võrreldes tolmuvabade katetega jõudnud oleme, on seis siiski päris hea: meist enam on tolmuvabu teekatteid vaid Lääne-Virumaal, Harjumaal ja Ida-Virumaal. Lihtne matemaatika ütleb, et lähema 12–15 aasta jooksul on võimalik muuta kõik Saare maakonna riigimaanteed tolmuvabaks.

Kas see on reaalne, ei sõltu kindlasti ühe ametniku suvast. Teehoidu kavandades järgime liiklusohutuse, keskkonnakaitse ja tee seisundi nõudeid, piirkonna ja riiklikke arengukavasid, eeldatavat liiklussagedust, samuti muid olulisi asjaolusid. Riigimaanteede teehoidu rahastatakse vabariigi valitsuse kinnitatud teehoiukava alusel ja raha jaotus riigimaanteede hoiuks määratakse igaks eelarveaastaks riigieelarves. Kuna riigieelarve võimaliku suuruse määravad mitte ainult soovid, vaid riigi igakülgselt läbi kaalutud ja läbi arutatud rahalised võimalused, siis tuleb ka teetööde erinevates valdkondades määrata nende tööde tegemise järjekord.

Tolmuvabade katete ehitamise kavandamine toimub kruusteede rekonstrueerimise objektide võrdlemise süsteemi alusel, millega võrreldakse ja järjestatakse pingeritta kruusateedele katte ehitamise objektid. Nimetatud võrdlusanalüüsi esmane ja tähtsaim kriteerium on liiklussagedus väljendatuna ühikuna x autot ööpäevas. Samuti on olulise tähtsusega kriteerium tasuvus. Kindlasti tuleb arvestada ka teiste teguritega nagu tolmu mõju, turism, tööstus, bussiliinid, õpilasliinide olemasolu, raskeliikluse osakaal jne. Riigimaantee nr 21124 Laadjala–Karja keskmine liiklussagedus on 80 autot ööpäevas (2011. aasta liiklusloenduse tulemused).

Säärase võrdlusanalüüsi järgi on Saare maakonna kruusateed järjestatud pingeritta, millest lähtuvalt tolmuvabade katete ehitust kavandatakse ja realiseeritakse. Riigimaanteele nr 21124 Laadjala–Karja on jäänud veel kruuskattega teed 12,6 kilomeetri ulatuses. Käesoleval aastal tehti tolmuvabaks kaks külavaheteed: Kaubi (Kaarma vald) ja Luulupe (Leisi vald), kokku 2 kilomeetri ulatuses.
Mullu tegi Leisi vald tõepoolest suure osa Laadjala–Karja riigimaanteega ristuvatest vallateedest tolmuvabaks, nagu näiteks Pamma–Purtsa tee, Nõmme tee, Nõmme–Nurme tee ja Koiduvälja tee.

Just sealt, Koiduvälja tee ristist, on meil plaan teha järgmisel aastal tolmuvaba katet edasi riigimaanteel Nõmme küla lõpuni. Siis oleks kõnealusel teel kõik külavaheteed tolmuvabad ja järgmistel aastatel saaks külad omavahel ühendada.
Lisaks tegi vald veel tolmuvaba katte Võlupe–Pärsama riigimaanteega ristuvatele valla teedele. Just selle riigimaantee tolmuvabaks muutmist maanteeamet tänavu ka alustas. Asjaolu, et maanteeamet neid asju teab, on just tingitud heast ja tihedast koostööst kohaliku omavalitsusega, kellega koostöös määrati ka riigimaanteedele katete ehitamise prioriteedid. Eelistatud olid külasid läbivad lõigud.

Laadjala–Karja tee lähiaastail tolmuvabaks

Väide, et Laadjala–Karja tee on unustatud ja seal midagi ei tehta, pole kindlasti vettpidav ega vasta tõele. Laadjala–Karja riigimaanteel teeb maanteeameti Lääne regiooni Kuressaare esindus korrapäraselt tee seisundinõuete täitmise järelevalvet. Igapäevast teehoolet teostab AS Eesti Teed.

Laadjala–Karja riigimaanteel on tehtud kruusatee remont, mille käigus korrastati tee maa-ala, kõrvaldati liiklusohtlikud puud (liiklusohutuse parandamise eesmärgil), paigaldati täiendavad liiklusmärgid, kaevati ja puhastati teekraavid, korrastati teetruubid ning täiendati teekatet purustatud kruusa lisamisega. Vana ja kitsas Karja sild ehitati aga ümber teraskaarsillaks, mis võimaldab põllumajandustehnikal ümbersõite vältida. Need tööd on läbi viidud sihiga, et lähiaastatel oleks võimalik see tee tolmuvabaks muuta.

Tolmuprobleemi leevendamiseks on igal kevadel tehtud tolmutõrjet külasid läbivatel lõikudel, sellel teel kokku 3 kilomeetri ulatuses. Tolmutõrjet kaltsiumkloriidiga tehakse Saare maakonnas igal aastal kokku 45 kilomeetril, enamasti külasid läbivatel lõikudel või üksikute maanteele lähedal olevate elamute lähedal. Loomulikult ei asenda tolmutõrje püsivat tolmuvaba katet, aga mõneks ajaks leevendust pakub ikkagi.

Loodame, et esitatud teave aitab mõista, kuidas teehoidu kavandatakse. Oleme alati tänulikud, kui annate teada puudustest riigiteede hoiul.

Toomas Magus
Maanteeameti Lääne regiooni Kuressaare esinduse peaspetsialist

Print Friendly, PDF & Email