Poollooduslike koosluste taastamine Saaremaal 2012. aastal

Saaremaal ja Muhus on inventeeritud üle 20 000 ha poollooduslikke kooslusi, millest hooldatakse püsivalt ligikaudu 7500 ha. Ülejäänud alad on võsastunud või roostunud ning neid ei ole enam võimalik kasutada traditsioonilisel viisil ehk karja- või heinamaana. Kui neid alasid ei kasutata ja need kinni kasvavad, kaob ka neile omane liigirikkus.

Selleks et ala uuesti kasutusele võtta, on vaja sealt enne maha võtta võsa ja roostik ning eemaldada mättad. Keskkonnaamet toetab poollooduslike koosluste taastamist ja karjatarade rajamist alates 2004. aastast, makstes igal aastal loodushoiutoetust.

Ala taastamine kestab kuni kolm aastat ning põhitegevus on võsa ja roo mahavõtmine, mätaste purustamine ning karjatatavate alade puhul karjaaedade ehitamine.

Saaremaal ehitatakse sel aastal poollooduslikel kooslustel karjatamiseks 34 000 meetrit karjaaedu. Võsast ja roost puhastatakse 800 hektarit poollooduslikke kooslusi ning toetust selle eest makstakse kokku 237 000 eurot. Toetuse taotlejaid on 94.

Toetust on võimalik taotleda kõigil isikutel, kelle kasutuses on maa, millel asub registrisse kantud taastamist vajav poollooduslik kooslus. Poollooduslike koosluste asukohti on võimalik kontrollida maa-ameti geoportaalist (http://geoportaal.maaamet.ee -> Kaardiserver -> Looduskaitse ja Natura 2000 ->Poollooduslike koosluste kiht).

Kahjuks on Saaremaal kujunenud olukord, kus mitmed poollooduslikud kooslused on hooldamata, kuna maa omanikud ei ole huvitatud ise ala hooldamisest ning samas ei soovi nad ala ka kellegi teise kasutusse anda või puudub neil lihtsalt teave, et nende maal asub poollooduslik kooslus.

Suur osa hooldamata poollooduslikest kooslustest asub eramaal ja omanikud on tihti välismaalased või ka näiteks kinnisvara valdkonna ettevõtted ning kuigi kohalikke hooldajaid jätkuks, ei jõuta kokkuleppele maa kasutamise tingimustes või ei saada maaomanikega kontakti.

Osa elupaigatüüpide puhul, nagu näiteks loopealsed, on eramaa osakaal hooldamata alade osas äärmiselt suur ning keskkonnaamet on asunud välja selgitama nende alade omanikke, et teavitada neid vajadusest ala hooldada.

Riigimaal asuvaid poollooduslikke kooslusi on võimalik kasutusse võtta, sõlmides rendilepingu RMK-ga.

Kuigi viimasel aastakümnel on Saare- ja Hiiumaal harjutud kõikjal nägema tihedalt kadakaid ja mände täis kasvanud või roostunud alasid, siis kunagi oli seal tegemist suurte avatud aladega, kus karjatati loomi ja varuti heina. Seega ei peaks kartma ka kadakate, roo ja mändide mahavõtmist ja alade avamist, kuna tegemist on mitmete liikide säilimiseks vajaliku tööga.

Kunagi saadi aru, et kivine ja vähese mullaga ala ei sobi metsa kasvatamiseks, vaid pigem ikka karjamaaks ning alad hoiti avatud nii loomade karjatamisega kui ka küttepuidu varumisega.

Näiteks ei tohiks heas seisus olevat loopealset katta kadakad rohkem kui 30% ulatuses – sellisel alal on mitmekesisel taimestikul piisavalt ruumi kasvada ning loomadele jätkub süüa. Loomadele varjuks võiksid kasvada mõned lehtpuud – näiteks pihlakad, pooppuud, tammed, metsõunapuud.

Rohkem infot saab keskkonnaameti kodulehelt poollooduslike koosluste hoolduskavadest http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/pool-looduslikud-kooslused-2/).

Poollooduslike koosluste taastamist rahastab keskkonnainvesteeringute keskus. Kui ala on taastatud, siis toetab edasise hoolduse läbiviimist PRIA, makstes poolloodusliku koosluse hooldamise toetust ala niitmise või seal karjatamise eest. Hooldatavate alade pindala on igal aastal jõudsalt kasvanud ning 2012. aastal on keskkonnaamet kinnitanud hooldustoetuse taotlusi Saare- ja Muhumaal 7500 hektari kohta.

Täpsemat infot poollooduslike koosluste ja toetuste kohta saab keskkonnaametist.

Annely Reinloo

Keskkonnaameti maahoolduse peaspetsialist

Print Friendly, PDF & Email