Teateid tindirindelt: Nunnude kangelaste aeg

Vahel, kui olen sunnitud nägema õõvastavaid lugusid õnnetuspaigal tantsivatest inimestest, kangelasmassimõrvari kohtuprotsessist või suvalisest pressikonverentsist, tunnen, et on vaja midagi rahustavat. Trükin Google’i otsingusse “Armsad kutsikad” ja ongi kõik jälle korras. Mingi rahu valitseb maamuna peal.

Võib-olla vajame natuke teistmoodi kangelasi, kellele kaasa elada. Paratamatult on praegu paljud meediastaarid negatiivse loomuga. Osa neist, näiteks mõni Norras, lausa naudib meedia tähelepanu. Sellise tähelepanu vältimiseks ei näita telekanalid spordivõistlustel palja tilliga ringi kargavaid veidrikke. Neile pole kuulsust vaja.

Loomulikult tuleb igasugustest sündmustest ja inimestest rääkida, kuid tasub pidada piiri. Praegu ei suuda positiivsed uudised kuidagi negatiivsuse kaalupommide vastu saada. Seetõttu pean ka mina otsima kutsikapilte laiast internetist, mitte samadest meediakanalitest, kust saan oma igapäeva annuse kurjust, verd ja pisaraid.
Meedia toodab meeletult uusi staare, kelle käekäigule kaasa elada. Kui nad otseselt halba maitset suhu ei jäta, siis hulbivad seltskonnaajakirjanduse sogastes vetes. Ometi on ka erandeid.

Saarlased teavad mitmeid toredaid tegelasi, kelle elu on jälgitud palju suurema huviga kui salapärase Petsi põhjustatud autoõnnetusi. Umbes viis aastat tagasi olid oma kuulsuse tipul toonekured Piia ja Priidu, kelle iga tiivalööki Aafrika kohal kajastas nii kohalik kui ka riiklik meedia. Ruhnu karu oli kahtlemata saarlaste lemmik, kuna kimbutas kelmikal moel meie naabreid. Selle aasta alguses ilmusid pidevalt uudised Nasval lesivast hülgepojast. Kuhu edasi?

Tundub, et käes on naaritsate aeg. Mati Kaal ja Tiit Maran on Saaremaale toomas uusi superstaare – kümmet naaritsapoega. Nunnumeeter on põhjas ja kõik eeldused uute meediakangelaste sünniks olemas. Kui juba meediakangelasi tekitada, siis olgu nad vähemalt nunnud!

Print Friendly, PDF & Email