Repliik: Elagu muinastulede “tantsulka”?

Mis võib olla veel kaunim kogemus kui augustiöö, tähed, elav tuli ja silmapiiril teised tuled! Muinastulede öö Panga pangal on minu jaoks üks väärtuslik elamus, mida olen varemgi kogenud.

Tänavu oli seal ka ilus. Tulede poolest. See, et kasutati uut aeda, kuhu olid pandud küünlad, oli ütlemata ilus. Nagu seegi, et inimesed panid küünlad panga äärele või lennutasid tulesid öisesse taevasse. Ja võrratu kuu, mis tuli küll häbelikult metsa tagant välja, kuid seejärel näitas oma tõelist ilu. Võrratu Saaremaa öö!

Tänavu ei olnud Pangal suurt tuld päikesekella juures. Olid pakud, mis põlema pandud nn eelplatsi ääres.
Ja korraga algas… “tantsulka”. Tagatipuks toidutelgid oma kapsaste ja pelmeenidega. Rahvast oli jah murdu, sest Laur Teär on kindlasti tubli muusik, et rahva kohale meelitas.

Nii et siis hõissa – muinastulede öö ja “tantsulka” on Panga pangal kokku pandud! Miks? Milleks?
Rahvamassid on tore asi, kuid mõni ettevõtmine võiks jääda ikkagi ka hingele, mõtetesse. Nõnda, et massid ahhetaks ilma kapsaste-pelmeenide-diskomuusikata.
Ja kui tõesti taheti muusikat, siis on Eestis ja Saaremaalgi palju huvitavaid muusikuid, kes muinastulede ööl Panga pangale sobiksid.

Meie ei tea, kas Panga pangal oli kunagi hiis või mitte, kuid teame, et seal ohverdati inimesi. On mõningad kohad ja paigad, kus tantsuõhtu korraldamine mingi sündmuse tähistamiseks on rumal ja naiivne. Ja mitte ainult kunagi ohverdatud inimeste, vaid paiga enda pärast. Me ei pea igapäevaelus küll meenutama inimeste ohverdamist, kuid on ülim rumalus pidada taolistes paikades tantsuõhtuid.

Võib-olla nõuka-sõjavägi tegi seda. Kuid meie, eestlased, peame ennast kultuurrahvaks. Või pole me seda enam? Et kõike määrab raha, ja p…e see hing? Niimoodi või? Kas tõesti peab edaspidi ütlema: “Elagu muinastulede “tantsulka!”?

Piret-Päiv Rist
ERR-i korrespondent

Print Friendly, PDF & Email