Haigushüvitised töötukassa kätte (3)

PIIMATÖÖSTUSES ASJAD KORRAS: Saaremaa piimatööstuse pealik Andi Saagpakk kinnitab, et tema juhitavas ettevõttes kergekäeliselt keegi haiguslehte võtma ei tõtta. Fotol võiosakonna pakkija Rika Lindmaa. Foto: Tõnu Veldre

Aprillis kinnitas sotsiaalministeerium otsuse muuta senist töövõimetuskindlustuse süsteemi, ent töötukassa pole reformiga päris päri, vaid eelistaks keskenduda senise olukorra täiustamisele.

“Töövõimetussüsteemi muutmisel tuleb töövõimetusega inimest toetada võimalikult varakult, aidates tal terviseprobleemidest ülesaamise kõrval tööd mitte kaotada või tagasi tööle saada,” põhjendab sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Helena Nõmmik Saarte Häälele reformide vajalikkust.

Hetkel on tervishoiuteenused, spetsialistid ja raha ühe asutuse – haigekassa – käes, ent sotsiaalministeeriumi ettepanekul hakkaks haigushüvitisi maksma töötukassa, kes sekkuks aktiivselt ka haigusjuhtumitesse.
Helena Nõmmiku sõnul käib ministeeriumis praegu töö, et luua terviklik süsteem, millega on võimalik lahendada nii tööõnnetuste ja kutsehaigustega kui ka töövõimetusega seonduvaid probleeme. Siiski rõhutab Nõmmik, et konkreetseid valikuid pole veel tehtud.

Esialgse ettepaneku kohaselt koostatakse haiguse 30. või 60. päeval töötukassa, inimese ja tööandja koostöös töölenaasmise kava, et inimene oleks tööst eemal võimalikult vähe aega. Haigushüvitise saamise ajal võiks inimene edaspidi ka osalise koormusega töötada.

Töötukassa ei toeta

Eesti töötukassa pole aga pakutud reformiga nõus. Seetõttu kirjutas töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel 16. augustil sotsiaalminister Hanno Pevkurile kirja.
Töötukassa töövõimetuskindlustuse nõunik Kadi Toompere toob Paaveli kirja kaaskirjas välja, et efektiivsem on jätta tervishoiumeetmed ühe asutuse kätte, sest töötukassa ei saa haigushüvitise maksjana mõjutada väljamaksete kestust, kuna tervishoiuteenused ja spetsialistid on haigekassa käes.

Toompere vahendab töötukassa spetsialistide hinnangut, et on tõenäoline, et arstid ei pruugi olla enam huvitatud sellest, et haiguslehed oleksid optimaalse pikkusega, sest haigushüvitiste raha ei tule enam tervishoiuteenuste osutamise arvelt, kulud maksab haigekassa asemel kinni töötukassa.
Seega on töötukassa hinnangul tõenäoline, et haigushüvitiste kulu ümberkorralduste tulemusel hoopis kasvab. Lahendus oleks arstide koolitamine, et nad oleksid rohkem orienteeritud inimeste kiirele tööhõivesse tagasi toomisele, ja sisendada põhimõtet “töö on terviseks”.

Ka lükkab töötukassa ümber väite, et reformid lühendavad inimeste töölt eemalolemise aega, sest 30 päeva jooksul vajab inimene eelkõige tervishoiuteenuseid (sh taastusravi), mistõttu on küsitav, kas varane sekkumine aitab inimesel kiiremini tööle naasta.

Suurendab kulusid

Hetkel ei saa haiguslehte anda korraga kauemaks kui 30 päevaks (haigushüvitise maksimaalne periood on üldjuhul 120 päeva, tuberkuloosi korral kuni 180 päeva) ning kui töötukassa peaks igal 30. päeval sekkuma, tähendaks see aastas 22 318 inimese esmakordset ülevaatamist ja hindamist tervisenäitajate ja töölenaasmise seisukohast ning neile töölenaasmise kava koostamist. Sellele lisanduvad korduvülevaatused iga järgneva 30 päeva tagant.
See tähendaks aga, et tööturuasutusel tuleks haigusjuhtumite läbivaatamiseks luua vähemalt osaliselt tervishoiusüsteemi dubleeriv süsteem, mis suurendab kulusid veelgi.

Kui eesmärgiks on, et haiguslehed oleksid optimaalse kestusega, võiks töötukassa ettepanekul koostada riigisisesed tabelid, mis määravad konkreetse diagnoosi korral soovitatava ja maksimaalse haiguslehel viibimise perioodi.
Eestis inimesed haigushüvitise saamise perioodil üldjuhul tööta ei jää. 2011. aastal määras töötukassa töötuskindlustushüvitise vaid 124 juhul inimesele, kes ei tulnud oma tervise seisundi tõttu pikka aega toime tööülesannete täitmisega.

Töötuse ennetamiseks on võimalik laiendada töötavate inimeste juurdepääsu tööturuteenustele ja mitmekesistada teenustepaketti, ilma, et selleks peaks rakendama kõikide haigusjuhtumite puhul 30. päeval (või mistahes päeval) kohustusliku sekkumise skeemi.
Töötukassa analüüs näitas, et ajutise töövõimetuse juhud lähevad püsivaks töövõimetuseks üle vaid väga väikesel määral. Näiteks 2011. aastal vaid 390 juhul aastas, mis ei ole majanduslikult põhjendatud alus süsteemi muutmiseks.

Töötukassa kirjutab, et üks võimalus inimeste kiiremaks töölenaasmiseks oleks lubada haigushüvitise saamise ajal osalist töötamist. Otsuse haiguslehel oleva inimese osaliselt tööle lubamise või mittelubamise kohta võiks teha tema perearst ja/või raviarst.
Töötukassa nendib, et läbi tuleks mõelda hüvitise vähendamise skeem vastavalt tööle naasmise osakaalule, et ei tekiks moraaliriski. Inimene peaks osaliselt töötades saama kindlasti rohkem sissetulekut kui 70% palgast, mis on haigushüvitise suurus, et see motiveeriks teda tööle naasma. Samas ei tohiks ta aga haiguslehel olles saada suuremat sissetulekut, kui ta sai varem täiskoormusega töötades.

Saaremaa piimatööstuse juht Andi Saagpakk ütles Saarte Häälele, et varem oli suureks probleemiks “siniste lehtede” põhjendamatu võtmine, kuid juba mõnda aega kestnud kord, et esimese kolme päeva eest hüvitist ei maksta, on olukorda tunduvalt parandanud.

“Kohati oli kunagi koguni nii, et töötaja kellega läksid vastuollu, võis öelda näkku, et järgmise nädala neljapäevast läheb tema haiguslehele ja saage ilma minuta hakkama,” rääkis staažikas tööstusjuht Saagpakk. “Oli suuresti nii, et haiguslehele jäi see, kes tahtis, mitte see, kes ka tegelikult haige oli.”
Ka Haigekassa tunnistab, et tänaseks on praktiliselt ära kadunud haiguslehtede kergekäeline andmine ja võtmine ning põhjendamatu pikendamine.

Suurendada tööandja vastutust

Töötukassa kirjas sotsiaalministrile on välja toodud, et varast sekkumist haigusjuhtumitesse rakendatakse eelkõige riikides, kus haigushüvitise maksmise periood on Eestiga võrreldes märgatavalt pikem (nt Holland, kus see on kaks aastat) ja haigushüvitised heldemad (nt Šveits, kus hüvitiste määr on 80–100% eelnevast palgast) ning kõige olulisem, kus haigushüvitiste maksmise kohustus lasub suurel määral tööandjal (nt Holland, Taani).

Varase sekkumise olulise eeldusena on töötukassa välja toonud selle, et tööandjale peab olema majanduslikult kasulik, kui töötaja kiiresti tööle naaseb.
Eestis võiks muuhulgas arutada, milline peaks olema tööandjate vastutus töötajate terviseprobleemide ennetamisel töökohas, haigushüvitise saajate tööle tagasi toomisel ja töökoha säilitamisel.

OÜ Saaremaa Lihatööstus personalijuhi Aili Priske sõnul lasub tööandjatel töötajate osas niigi suur koormus ja pigem peab riik püüdlema selle poole, et ka erasektoris oleks võimalus seoses elukalliduse tõusuga tõsta töötasusid.
“Riigi ettevõtetes on see loomulik, kuid eraettevõtja peab püüdma ettevõtet tegevuses hoida ja tegema kõik, et töötajate töökohad säiliksid jne,” rääkis Priske. Tema arvates ei ole vaja tööandjate maksukoormust veelgi suurendada.

“Kõik sõltub sellest, kuidas kirjeldatud süsteem tegelikus elus välja nägema hakkab,” ütles AS-i Saaremaa Laevakompanii personalijuht Eva Viires. Ta möönis, et tööandjad on enamasti väga vastutustundlikud ja panustaksid töötajate tervisesse palju suuremas mahus, kui see poleks riigi poolt n-ö karistatav täiendava erisoodustusmaksu näol.
“Täna on ju ettevõtjale kõik väljaspool otseseid töökohustusi töötaja terviseprobleemide ennetamiseks panustatavad summad (sportlikud tegevused, aktiivne tervislik puhkus nt spaas jmt) täiendavalt maksustatud,” ütles Viires.

Print Friendly, PDF & Email