Vätta Viirekaare viib turistid merele

AERUD KÄTTE, AURU JUURDE: Merematkade korraldaja Simmo Kikkas (tagaistmel) meelitas oma paati ka ajakirjaniku, et põline saarlane kajakist ikka õige ettekujutuse saaks. Foto: Sander Ilvest

Vanamõisa küla Teeperve talu peremees Simmo Kikkas pühkis neli aastat tagasi Tallinna tolmu jalgelt ja kolis koos abikaasa Anneliga Saaremaale.

Meri, Saaremaa ja väikesaarte loodus on spordist lugu pidavatele noortele magnetiks, mis neid linnakivide vahelt maale meelitas. Just siin leidis Simmo Kikkas talle meelepärase tegevuse. Kolm aastat tagasi hakkas ta huvilistele romantilisi süstamatku korraldama.

Ennekõike on endine tallinlane siinmail tuntust kogunud kohalike suusamaratonide võitjana. Ka jalgrattaspordis on ta häid tulemusi saavutanud. Talvel müttab praegune vättalane Karujärve suusaradadel. Simmo Kikkas on üks neist vabatahtlikest, kes hoolitseb selle eest, et saarlased saaksid suusatada korralikul rajal.
“Suvise tööga hoian ennast aastaringselt toonuses. Ega ma trennitegemisega väga hiilga. Suusamaratonide võidud on tulnud rohkem kogemustest,” läks jutt hakatuseks kohe spordile.

Miks hakkajad noored suurte võimalustega linnast saarele elama asusid? Siin mereriigile sobiva ettevõtlusega alustanud Simmo sõnul on see tunnetuslik teema. “Kui ma hakkasin Saaremaal käima, siis tekkiski tunne, et siin on selline keskkond, kus tahaksin elada,” rääkis Tartu ülikoolis psühholoogiat õppinud nüüdne ettevõtja.
Meresüstaretkede korraldamine on välja kasvanud spordimehe hingega Simmo hobist.

“Minu esimene meresüstasõit lõppes 1987. aastal vene piirivalvekordonis. Sõitsime sõbraga Laulasmaalt Klooga ranna poole ja sealt meid kui piiririkkujaid kinni nabiti. Süstaga sõitmise pisik jäi aga tol ajal 11-aastasele poisile sisse,” tuletas ta meelde oma esimest mereretke.
Saaremaal on Simmo Kikkasel suurepärased võimalused oma harrastusega tegelda. “Mereline tegevus on siin mitmel põhjusel kuidagi soiku jäänud. Eks kunagine “piirivalveajastu” annab praegugi tunda ja inimeste linnastumine samamoodi,” tõdes Simmo Kikkas.

Tema mikroettevõte Viirekaare OÜ on firma 360 Kraadi Seiklused koostööpartner. Selle firma peamine suund on innovaatiliselt välja töötatud vabas õhus toimuvad mängud.
Muide, oma väikefirma nimetas Simmo Kikkas Viirekaareks Kasti lahe ääres asuva sääre järgi.

Merehuvilistega tegelev ettevõtja leiab, et turismi osatähtsust on Saare maakonnas veidike üle hinnatud. “Turism ei loo kunagi väga suurt tööhõivet. Kui meelevaldne võrdlus tuua, siis üks veoautotäis kummidetaile, mis läheb Merinvestist välja, toob Saaremaale rohkem tulu ja tööd kui üks kruiisilaev, mis päevakese Saaremaa Sadamas seisab. Oma näite varal võin öelda, et kui kolmel suvekuul ennast küll mõistlikult ära elatan, siis ei saa ma mingi valemiga väita, et saan suvel teenitu varal ka ülejäänud üheksa kuud hakkama,” arutles Kikkas.

Projektipõhised tööd talvel

“Suvise töö pluss on see, et mul on väga head kliendid. Süstamatkadest on huvitatud intelligentsed inimesed, kes tunnevad paikkonna vastu igakülgset huvi. Ja mitte ainult nemad ei küsi minu käest, vaid mina saan ka neilt paljude asjade kohta teavet. Tegemist on väga põnevate inimestega, kes on ärivaldkonnas edukad. Retkedel osalevad ka akadeemilise sfääri esindajad. Kõik nad on väga head loodusetundjad. Peale eestlaste on nende hulgas rootslasi, ameeriklasi, šveitslasi ja paljude teiste rahvuste esindajaid. Välismaalaste seas on palju neid, kes rendivad süsta ja lähevad ise sellega mõnele väikesaarele või lihtsalt rannalähedasele retkele. Läänemaailmas on süstasõit väga levinud. Eelkõige on süstamatkadest huvitatud keskeas ja vanemad inimesed, kes ekstreemsete aladega enam ei tegele,” rääkis Simmo Kikkas.

Kuna Viirekaare OÜ ise majutusteenust ei paku, teeb süsta- või teisisõnu kajakimatkade korraldaja koostööd teiste turismiettevõtjatega. Turistide hulgas on populaarsed nii Vilsandi kui ka Abruka matkad. Ka Kesselaiul on Kikkas huvilistele saatjaks ja giidiks olnud. Kevadel sooritas ta loodusgiidi eksami. Nõnda siis ei pea veematkade korraldaja turistide jaoks giidi palkama.

“Vilsandi rahvuspark kuulub Eestis kindlasti TOP 3 hulka. Sellest ollakse vahest kõige rohkem huvitatud. Hiiumaa laiud on samuti populaarsed,” märkis Simmo Kikkas.
Meresüsta peetakse ohutuks ujuvvahendiks. “Kajak ei erine palju päästerõngast. Ühtegi registrisse ei pea seda kandma. Aga see ei tähenda muidugi seda, et võid ohutusnõudeid eirata. Kaks aastat tagasi sõitsime kajakiga Elda panga juurest Gotlandile. 150-kilomeetrise teekonna läbisime 25,5 tunniga. Sellise teekonna jaoks pead ikkagi piisavalt kogenud olema, pead teadma pika retke riske alates võimalikest terviseprobleemidest ja lõpetades võimalike tehniliste probleemidega,” rääkis Kikkas.

Viirekaare süstad on mõeldud kahele sõitjale. Kikkase sõnul ei pea retkele minev tiim omavahelist koostööd enne harjutama. Paarisaerutamise saavad sõitjad kohe selgeks. “Kajak on väga sõbralik sõiduvahend. Laineid ei pea eriti kartma. Vaid vastutuules sõitmine nõuab füüsilist pingutust,” iseloomustas vilunud süstamatkaja sõiduriista.
Kuressaare jahisadamast Abrukale sõit võtab kajakiga umbes poolteist tundi. Tavaliselt lähevad süstamatkajad Abruka poole teele Roomassaarest. Harilikult on grupis neli kuni kuus paati. Harva sõidetakse välja suurema rühmaga.

Broneeritakse aegsasti ette

Enamasti planeerivad huvilised merematka aegsasti ette. “Juba järgmiseks suveks on mõned kuupäevad nii-öelda kinni pandud. Aga on ka neid, kes tulevad ja soovivad kohe merele minna. Kui ma ei ole ise kusagil sõidus, siis olen võimeline tunni-kahega reageerima. Võimaluse korral tulen kõigile vastu,” selgitas Simmo Kikkas.

Loodusfotograafide jaoks on kajak igati meelepärane sõiduriist. “Kajakist on väga hea näiteks hülgeid pildistada. Kajak kõigub oluliselt vähem kui sõudepaat. Pildistaja ise on kajakis veepinnale lähemal, mis tähendab, et ta saab pildistada parema võttenurgaga. Aparaate võib sõidu ajal hoida veekindlates trümmides. Veekindlad luugid tagavad kajakkide uppumatuse. Kui sõiduk juhtubki mingil põhjusel ümber minema, siis esimene reegel on niisugune, et ära eemaldu kajakist. Vette kukkunu saab haarata süsta nöörist ja nii toimib kajak päästerõngana. Trümmid on ka lastiruum, kuhu mahub matkaja kogu varustus.”

Esimese paadiretke korraldab Simmo Kikkas tavaliselt mai esimeses pooles ja hooaeg lõpeb süstamatkajate jaoks umbes septembri keskel. Kevadel ja sügisepoole armastavad kajakkidega matkata linnuhuvilised.
“Süstamatkajaile meeldib looduses kulgemine. Neile meeldib loodus iseenesest. Elus loodus ongi nende jaoks suur atraktsioon ja neile meeldivad just puutumatu loodusega alad. Lääne-Saaremaal võid päev otsa ringi liikuda, nägemata ühtegi inimest. Samas on see ka halb, kuna meie turismitaristu on nõrgavõitu. Tihtipeale pole neil kusagil äärealal mobiiltelefonegi võimalik laadida. Ühistransport turistide jaoks on ülikehv. Küsitakse, millal buss sõidab sinna või tänna. Saan siis vastata, et eile buss käis ja järgmine läheb homme. See on asja negatiivne pool,” hindas Kikkas Saaremaal valitsevat olukorda.

Viirekaarelt saavad inimesed kajakke ka rentida. Soovi korral annab Simmo Kikkas rändajaile kaasa kajakkide transportimiseks vastava raami, mille saab auto katusele paigutada.
Tema on Saaremaal oma niši leidnud. Kahjuks tunnevad saarlased ise süstamatkade vastu vähe huvi. “Eestlased ja saarlasedki sealhulgas on veest võõrandunud. Kajakid kui veesõidukid on paljudele veel tundmatud. Arvatakse, et see väike sõiduriist on ohtlik. Tegelikult aga ei ole. Selle sõiduki võimed on väga suured. Ise olen ka kolmemeetrises laines sõitnud,” rääkis Kikkas.

Viirekaare OÜ

Pihtla vald, Vanamõisa küla, Teeperve talu
Kajakimatkade korraldamine ja kajakkide rentimine.

Print Friendly, PDF & Email