Tätte tõmbas kraatrisse rekordarvu publikut (3)

TÄTTE KUI PUBLIKUMAGNET: Ümberilmareisilt naasnud Jaan Tätte muusikaõhtud olid seni kraatris toimunud kontsertidest rahvarohkeimad.
Foto: Peeter Kukk

Kui kõige külastusrohkem aeg tänavu juulis tõi Kaali järve uudistama 2000 kuni 2200 inimest päevas, siis kahele Jaan Tätte kontserdile möödunud nädala lõpul tuli kohale 4000-pealine rahvamass.

KAALI 3 km. Lükkan sisse vastava suunatule – nii nagu seda autod mu ees teevad. Kell on 19.40. Meeletud massid põldude väetamise hõngus parkimiskohta otsimas.

Õige pea hakkavad silma ka kollastes vestides mehed ja üks mapiga naine. “Tulite Jaan Tätte kontserdile?” küsib üks meestest. Vastan jaatavalt ja mind suunatakse põllule – süüde välja, käsipidur peale ja piletikontrolli!
Ja siis näen inimesi istumismattide, tekkide ja toolikestega, paistab, et mina olen end totaal-selt valesti riidesse pannud, unustades, et tuleb maas istuda. Tõesti ei tea, mida ma mõtlesin.

Õnneks on mul minu multifunktsionaalne sall-tool-tekk-padi-kaisukaru ning täna ongi tema tooliks-olemise päev. Otsin meile meeldiva nõlva järve ääres, kus poleks liiga palju mulda, liiga palju puid ning mis ei meeldiks teistele inimestele.
Istun maha. Kell on 20.06. Silman kahte-kolme tuttavat nägu ja umbes 500 võõrast persooni. Ainult tund aega veel istuda ja siis peaks kontsert pihta hakkama.

Mida teha selle tunniga?

Eks inimesed ikka mõtlevad, kuidas oma elu võimalikult mugavaks muuta. Kõige meeldivam oleks ilmselt olnud umbes 2x2m täispuhutav madrats ja siis sellega järvel hõljuda. Päris hea variant oleks ka mingisugune võrkkiige-laadne asjandus puude vahel. Aga kuna ma pole ei Harry Potter ega ka mitte MacGyver, siis pean ikkagi leppima oma armsa sall-tooliga.

Ja juba ongi inimesi üle kahe tuhande ning järvelavale ilmub valges ülikonnas mees. Jaan Tätte ta ei ole. Iseenesest räägib päris tarka juttu, aga paistab, et see kellelegi väga korda küll ei lähe. Niisiis, kus on Jaan?
Üks kahtlus mul on, et äkki see produtsent, kelle nimi on Aarne Valmis, ütleb: “Vabandage, Jaan otsustas täna kalale minna, kontsert jääb ära.”, aga õnneks ei ole ta siiski läinud laupäevaõhtust õngitsemisprotsessi läbi viima, vaid tuleb oma kitarriga kenasti alla “orgu”, istub ainult ühte funktsiooni täitvale toolile ning Kaali järve ajaloo 11. kontsert võib alata.
Mõelda vaid, kümnes oli ka Jaani oma.

Mis maksab Tätte lugu?

Krõbeda piletihinna tõttu pean igati mõistetavaks välja arvutada, kui palju artist ühe loo pealt umbes teenida võib. Kuna on aga nii mõnus istuda ja kuulata ja vaadata ja laulda ja olla ja sääski tappa, kaotan järje umbes kuue juures.
“Hommikul on hea, päeval väga hea, õhtuti on erakordselt heaaaaaaaaaaa!” Eriti siis, kui keegi laulab päriselt. Nii, et ta eksib, alustab oma lugu uuesti ja siis eksib võib-olla paar korda veel, aga mitte keegi ei saa ta peale vihaseks, sest kõik lihtsalt ongi õnnelikud koos oma väikeste karjuvate laste ja haukuvate koerte ja multifunktsio-naalsete sallidega, nii et mis seal siis ikka.

Tegelikult laulab Jaan ikka uusi laule ka, aga tundub, nagu kõik ikkagi teaksid neid. Pärast esimest refrääni ümisevad juba nii mitmedki – nii ka mina ja üks naine eespool.
Nii nagu üheltki korralikult kontserdilt ei puudu leegid, on tulemängu ka Jaani tagasihoidlikul ülesastumisel. “Lahe,” kõlab ta suust, mitte eriti usutavalt küll. Aga vähemalt peletab see hapnikupõletamine eemale lavale lennanud putukalised.

Kui kõlavad suhteliselt tundmatud read “Liiga palju aega jätsin maha laeva, mul on kasta oma taim”, tuleb ka minul meelde, et kaktus on juba suve algusest saadik rõdul, konutab seal üksi.
Enne, kui oma looga lõpule jõuan, meenutan ka seda “tuulevaikse” ühislaulmist. Kuidas saakski neid publiku seas õõtsuvaid taskulambitulukesi unustada, mis on nagu Jaani jaanimardikad pärast jaanipäeva. Kahjuks see tunne ei kesta kaua, sest järsku hakkab keegi, kes ilmselt ei soovinud küll tundeid lõhki rebida, ilutulestikurakette laskma. Võimatu saab võimalikuks, teinekord võib rakett lisaks õhule saastata ikka kohutavalt palju emotsioone.

Print Friendly, PDF & Email