Pagulaste looming jõudis koju (2)

KUNST TAGASI KODUMAAL: Kunstisõber Kristjan Kesküla tõstab esile Ruth Tulvingu 1969. aasta maali “Nimetu”, millel on tema arvates huvitav kompositsioon ning kujutatud kehad on huvitavalt “voolavad”. Foto: Peeter Kukk

Reedel avati Kuressaare linnuse keldrikorruse saalis näitus pagulaskunstnike maalidest “Tagasi kodus”. Väljapanek koosneb Reigo Kuivjõgi ja Andres Eilarti kogusse kuuluvaist piltidest.

Abel Lee 1962. aasta maalil “Kalad” on kujutatud suuri kalu, kelle sees kasvavad väikesed kalad vaatavad samas suunas, mis suuredki. Ent leidub üks pisike kala, mis kasvades küll suure sees, vaatab vastassuunas. Värvid on jõulised ja pehmed, ent kurblikud, jättes peas tekkivate küsimuste –näiteks kas väike kala väljub olukorrast võitjana või kaotajana? – vastused õhku.

Nii nagu nimetatud maalil, on terve Teise maailmasõja järgne periood Eestis näide sellest, kuidas ühes süsteemis, keskkonnas kasvatatakse sarnase maailmavaatega ilmakodanikke, kes süsteemi taastoodavad. Need, kelle maailmavaade ja eneseväljendusviis läksid lahku valitseva korra ajal lubatust, pidid endale leidma uue kodu.
Piiritagused maad pakkusid võimalusi ennast vabalt väljendada ja kaasa minna kunstivooludega, mis sotsialismi tingimustes olid välistatud. Seega on ka näitusel välja pandud tööde ampluaa väga mitmekesine ja esindatud on mitmed kunstivoolud.

Eduard Rüga maalil “Tütarlaps lindudega” on kujutatud krunni seotud kuldsete kiharatega tütarlast nelja säravkollase tuviga, kes liiguvad vabalt tema ümber, sellal kui kaks tuvi on suletud ümmargusse puuri, mida jälgib härg.
Rüga teisel maalil “Muusika” näeb vaataja nelja muusat, kes pille mängides ja lauldes täidavad inimeste hinge ilusa muusikaga, mis kannab neid pehmel padjal ümber ilma, et inimesed kuuleksid elu helisid, kui probleemid püüavad võimust võtta. Teoses domineerivad julged jooned ja värvid.

“Ühest küljest on pagulus meile rahvuslik õnnetus, sest Teises maailmasõjas kaotas Eesti kümnendiku kogu oma elanikkonnast ja Saaremaa umbes kolmandiku oma elanikkonnast,” ütles Saaremaa muuseumi kultuurharidustöö osakonna juhataja Raul Salumäe. Teisest küljest aga ei võimaldanud ideoloogiline surve, mis kodumaal valitses, nii vabalt luua, seega oli loomeinimeste loominguline mitmekesisus paguluses suurem.”

“Me oleme alles tee alguses” – selliste sõnadega hindab Salumäe eestlaste teadmisi meie pagulaskunstist. “Arvan, et Saaremaal on see esimene pagulaskunstinäitus,” lausus ta. Salumäe on oma sõnul aga veendunud, et see pagulaskunsti näitus ei jää viimaseks, inspireerides kunstihuvilisi seda valdkonda ehk põhjalikumalt uurima ja ka tutvustama.

Print Friendly, PDF & Email