Hakkpuidust loobumine mõjutab Saaremaad vähe

SISETURULE: Saaremaa metsaühingu juhi Mati Schmuuli sõnul loobuvad nad praegu hakkepuidu laevatamisest põhjamaadesse ja alustavad koostööd kohaliku soojatootjaga. Foto: Aare Laine

Eesti Energia otsus lõpetada Narva elektrijaamades rohelise energia tootmine mõjutab hakkpuidu kokkuostuhinda Saaremaal väga vähe ja vaid kaudselt.

Saaremaa suurim hakkpuidu tarbija, AS-i Kuressaare Soojus juhatuse liige Paul Leemet ütles, et Narva jääb Saaremaast selleks liiga kaugele, et sealsed sündmused siinset hakkpuidu turgu mõjutaksid. Soodsam on müüa Saaremaa hakkpuitu Rootsi kui Narva elektrijaamadele, märkis ta.

157 metsaomanikku ühendava MTÜ Saaremaa Metsaühing juhatuse liige Mati Schmuul ütles, et Saaremaa küttepuitu pole seni veel Ida-Virumaale läinud ehkki Ida-Virus käis hakkpuidu pärast kõva konkurents. Varakevadel oli päevakorral Saaremaa küttepuu tarnimine Sillamäe katlamajale, kuid see tehing jäi vähemalt esialgu pooleli. Sillamäe tahtis saada 12 000 m3 ehk kaks laevatäit kuus, kuid saarlaste küsitud hind oli tollal neile pisut kõrge.

“Nüüd kui hinnad langevad ja vaba ressurssi jääb palju üle, ei tule see koostöö enam kõne allagi,” lausus Schmuul, kelle sõnul on Eesti Energia otsusel kaudne mõju Saaremaa hakkpuidu tootmisele siiski olemas.
Praegu peab metsaühing läbirääkimisi puidu turustamiseks Kuressaare Soojusele, sest hakkpuidu väljavedu laevadega Põhjamaadesse osutus vähetasuvaks. “Nii väiksed laevad nagu praegu siit Roomassaare sadamast lähevad, ei tasu ära ostjale ega müüjale,” rääkis Schmuul, kelle sõnul oli aprillis laevaga Taani saadetud hakkpuit nii niiske, et laeva tonnaaž sai enne täis, kui ettevalmistatud puidukogus peale sai. “Osa jäi hakkimata ka ja üldiselt oli see miinusteema,” nentis metsaühistu juht. Tema sõnul tasub meritsi puiduvedu end ära suuremate laevadega, mida saab kasutada, kui Saaremaa süvasadam muudetakse kaubasadamaks.

Metsaühing oleks valmis soojusvõrkudele pakkuma aastas 40 000 m3 hakkpuitu ehk kogust, mida soojusvõrgud vajavad aastas täiendavalt pärast kombijaama töölehakkamist.
Saaremaa metsaühing hangib hakkpuidu materjali põhiliselt põllumajandusühistutelt, kes lasevad oma põlluääri ja kraave puhastada. Metsadest tuleb umbes kolmandik toodetavast hakkpuidust. Praegu on metsaühistul hakkimiseks ette valmistatud umbes 10 000 kantmeetrit puitu.

Paul Leemeti sõnul on puidu ostmine metsaühingult täiesti mõeldav, kuid päris kohe seda teha ei saa. Eelseisva küttehooaja hakkpuidu varu on Kuressaare Soojusel olemas, seda on pisut rohkemgi kui vaja. “Kaks aastat tagasi müüs riik hästi palju metsakinnistuid ja kindlasti on see üks asi, mis puidu pakkumist suurendab,” rääkis Leemet. “Need, kes kinnistud ära ostsid, tegid kiiresti raideid ja seal tekkis ka küttepuud.”

AS-i Kuressaare Soojus suuremad partnerid puiduvarumisel on RMK ja Stora Enso, kokku on partnereid kümmekond. Ka soojatootja ise teeb eraomanike puidujäätmetest haket.
Viimasel paaril aastal on hakkpuidu hind püsinud muutumatuna, kuid lähiajal võib Leemeti sõnul tulla väike langus.
“Saaremaal pakutakse puitu rohkem kui soojusvõrgud jõuavad ära osta. Oluliselt hind siiski langema ei hakka, sest pigem jäetakse siis metsatöö tegemine pooleli,” selgitas ta.

Kuigi Kuressaare soojatootja jälgib ostetava hakkpuidu niiskusesisaldust ka praegu, pole see kauba ostmisel arveldamise aluseks. Mõne aasta pärast võib aga kasutusele tulla uus kokkuostusüsteem. “Näiteks suured elektrijaamad ostavad mitte puitu, vaid energiat. Nad kaaluvad ja mõõdavad puidu niiskust ja arvutavad selle järgi välja energia,” rääkis Leemet.

Print Friendly, PDF & Email