Maakonna koolivõrgu planeerimine eeldab koostööd

Saare maavalitsusel valmib koostöös Saaremaa arenduskeskusega dokument “Saare maakonna koolivõrgu analüüs ja lähtekohad selle arendamiseks”. See saab olema abiks kohalikele omavalitsustele, et planeerida koolivõrgu arenguid. On selge, et see töö eeldab kohalike omavalitsuste koostööd, vaid nii on võimalik vaadelda maakonna koolivõrku kui tervikut.

Koolivõrgu planeerimine on keeruline protsess. See puudutab väga paljusid inimesi, sellesse suhtutakse emotsionaalselt ja just seetõttu on vaja pikaajalist selgitustööd, kõikide osapoolte ärakuulamist ja nende probleemidele optimaalsete lahenduste leidmist.

Üks on selge – teatud muutused on vajalikud, nende planeerimisel on võimalik protsesse meile soovitud suunas mõjutada ning saavutada parim võimalik tulemus. Viimaste aastate jooksul on õpilaste vähesuse tõttu pidanud uksed sulgema juba mitu koolimaja – Torgu, Kuressaare põhikool ja Kaarma kool.

Lähtuda tuleb laste huvidest

Iga kooli sulgemine või liitmine on toonud ja eeldatavasti toob ka edaspidi endaga kaasa suure hulga ägedaid vastaseid. On selge, et otsuste tegemisel tuleb lähtuda eelkõige õpilaste huvidest.
Nooremad lapsed peavad saama võimaluse õppida kodukohale võimalikult lähedal. Sellest tulenevalt on igati põhjendatud, et maal oleksid vähemalt algkoolid, kus saaks õppida 1–4 aastat või koguni 6 aastat. Kui õppijate arv klassis on väga väike, siis ilmselt on otstarbekas moodustada liitklassid ja sellest tulenevalt võib arvata, et tekivad pigem nelja- või kuueklassilised, aga mitte kolmeklassilised algkoolid.

Juhtimise ja ruumide optimaalse kasutuse huvides võib osutuda otstarbekaks lasteaedade ja koolide jätkuv liitmine. Heaks näiteks on Pihtla 4-klassiline lasteaed-algkool, kus eeldatavasti lähiaastatel õppijaid jätkub. Väidetavalt meeldib lapsevanematele siduda oma lapse tulevik ühe õppeasutusega võimalikult pikaks ajaks. Lasteaed-algkool loob selleks head eeltingimused.

Õpilaste huvidest ja ka haridusministeeriumi soovitustest tulenevalt ei tohiks kooli jõudmine võtta aega üle tunni, samuti tuleb transport korraldada nii, et busside ooteajad ei kujuneks liiga pikaks. Need on küsimused, mille puhul sünnivad optimaalsed lahendused vaid omavalitsuste koostöös.
Tihti elavad õpilased küll ühes omavalitsuses, kuid neile lähim kool on hoopis teises omavalitsuses. Õpilaste optimaalset liikumist mõjutab ka transpordi üldine korraldus. Häid näiteid sellisest koostööst on, kuid siiski proovib enamus omavalitsusi oma piirkonna lapsed hoida oma koolis. Õpilaste arv koolis on vallale tähtis.

Maakoolides on ülekaalukalt väikesed klassid

Tänavu 1., 2., 3. klassi lõpetanud õpilased lähevad kuue aasta pärast vastavalt 7., 8., 9. klassi – meie maakoolide 7. klassides alustab 2017./2018. õppeaastal vaid 2–14 õppijat klassis, 8. klassis saab olema 2–17 õpilast ja 9. klassis 2–12 õpilast.
Kui meie tänased põhikoolid jätkavad 9-klassilistena, saab mainitud õppeaastal olema vähemalt neli kooli, kus põhikooli vanemas astmes on kõigest 2–6 õpilasega klassid (sh 6 õppijat vaid kahes klassis).
Olen seisukohal, et kooliteed alustavaid õpilasi võib õpetada ka ühe- või kahekaupa, samas vanemates klassides, kus õppijad vajavad arenguks ka eakaaslasi, peaksid klassid olema siiski suuremad.

Samal õppeaastal (2017/2018) lõpetab maakonnas põhikooli 278 õpilast, kes teevad oma valiku edasiõppimiseks. Aasta hiljem (2018/2019) on lõpetajaid veelgi vähem – vaid 250. Kuressaare gümnaasium ootab umbes 100 õppijat, Saaremaa ühisgümnaasium on valmis vastu võtma teist niisama palju, Kuressaare ametikool enamgi veel. Gümnaasiumid ootavad õpilasi ka Orissaares ja Leisis, samuti on osa õppijate jaoks parim valik hoopiski Kuressaare täiskasvanute gümnaasium.

Ilmselgelt on põhikooli lõpetajaid kõikidele nendele koolidele liiga vähe. Lisaks on teada, et osa õpilasi jätkab õpinguid hoopis mandri gümnaasiumides. Õppeaastal 2010/2011 õppis mandri gümnaasiumides koguni 43 õpilast. Põhjused on väga erinevad ja kindlasti paljudel juhtudel seotud vanemate töökoha vahetusega või õppija erihuvidega (nt õpitakse Nõo gümnaasiumis, Audentese spordigümnaasiumis Tallinnas või selle filiaalis Otepääl, Mustamäe tehnikagümnaasiumis, Sütevaka humanitaargümnaasiumis jm).

Teistest maakondadest õppis samal ajal meie gümnaasiumides vaid 8 õpilast. Eeldatavasti osa neist õpilastest elabki tegelikult meie maakonnas, aga on endiselt rahvastikuregistris mandril. Pole põhjust arvata, et õpiränne lähiaastatel väheneks – juba täna õpib üle 40 meie maakonna põhikooliealise lapse mandri koolides.
Paljud põhikooli lõpetajad jätkavad õpinguid mandril asuvates kutsekoolides. Samal ajal tuleb Kuressaare ametikooli igal aastal õppijaid mandrilt, eelkõige disaini õppesuunale. Kutsehariduse osas ei ole meie maakonna õpirännet seni uuritud. Suure tõenäosusega on rändesaldo pigem negatiivne, st meilt õpib mandri kutsehariduses enam õpilasi kui vastupidi.

Gümnasistid valivad kooli

Gümnaasiumivõrgu osas on kohalikud omavalitsused seni soovinud jätkata vanamoodi. Üsna pea saab selgeks, kui palju õppijaid ükski kool sellel aastal saab. Ajakirjanduses on olnud juttu Leisi keskkooliosa võimalikust kadumisest. Siiski – ka sellel õppeaastal ootab Leisi renoveeritud ja igati kaasaegne kool gümnasiste. Senine kogemus näitab, et Leisi koolis jätkavad õpinguid valdavalt oma valla lapsed.

Orissaare gümnaasiumis õpib lisaks oma valla lastele ka teiste Ida-Saaremaa valdade lapsi. Vaatamata sellele, et Orissaare kooli on linnaga võrreldes lühem maa, eelistab siiski suur osa Ida-Saaremaa valdade gümnasiste linnakoole.
Arvestades Orissaare asukohta liiklusteede ja transpordi tiheduse seisukohalt peaks sellel koolil olema suur konkurentsieelis kasvõi Leisiga võrreldes, kaugemate õppijate kasutada on ka õpilaskodu.

Transpordiühendused on kõige paremad Kuressaarega, sinna on enamikust maapiirkondadest kõige lihtsam liikuda. Linna gümnaasiumides ongi õppijaid kogu maakonnast. Maagümnaasiumite võimalik jätkamine on suuresti seotud sellega, millised otsused teeb linn.
Olen kuulnud arvamusi, et laseme asjadel omasoodu kulgeda – vaatame, mis saab. Suure tõenäosusega liigub siis üha suurem hulk õppijaid linna. Kas nad mahuvad? Tuletan meelde, et beebibuumi kooliajastul õppis Kuressaare gümnaasiumis 1300 õpilast!

Olen kindel, et maakonna arenguid toetab läbimõeldud ja tasakaalustatud koolivõrk. Saare maavalitsuse poolt loodav dokument esitab koolivõrgu analüüsi ja lähtekohad selle korrastamiseks.
Milliseks kujuneb meie koolivõrk tegelikult, see sõltub kohalikest omavalitsustest. Targad otsused saavad sündida vaid koostöös. Üks on selge – viisil “las jääda nii kuis oli, las jääda nii kuis on” me kaua enam edasi minna ei saa.

Print Friendly, PDF & Email