Haigla kopteriplats on saanud rohelise tule (8)

LÄHEB LÕPUNI: Linnakodanik Enn Rettau lubab asja edasi ajada niikaua, kui kopteriplats olemas. Foto: Sander Ilvest

Et Kuressaare haigla juurde on vaja kopteriplats rajada, sellega on päri kõikvõimalikud ametkonnad, kuid raha ehitamiseks praegu ei ole. Üleeile pani projektile ametlikult õla alla ka Kuressaare linnavalitsus.

Kuressaare haigla kopteriplatsi teema on suve jooksul ajakirjandusest korduvalt läbi käinud. Üleeile tehti vahekokkuvõte ja otsustati asjaga edasi minna.
Platsi rajamise eestvedaja, volikogu linnakodaniku komisjoni liige Enn Rettau andis komisjoni koosolekul ülevaate senistest arengutest. Lühike kokkuvõte oli, et spetsialistide arvates on kopteriplatsi rajamine haigla juurde elementaarne. Ka vastav maatükk haiglast 200 m kaugusel on olemas. Tähtis on seegi, et kopteriplatsi rajamist toetavad ka näiteks Kuressaare linna juhid, kohaliku Kaitseliidu ülem ja maavanem.

“Saaremaa haigla peab saama kopteriplatsi, et lahendada tõsine probleem ühenduse tagamisel mandriga,” rõhutas ka mõned päevad tagasi maakonda väisanud riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.
Rettau sõnul on nii linnapea, linnavolikogu esimees kui ka maavanem lubanud igati aidata, leidmaks lahendusi idee elluviimiseks. Praegu on peamine probleem kopteriplatsi rajamise rahastamine, milleks kuluks ca 35 000 eurot.

Komisjoni koosolekul viibinud Kuressaare abilinnapea Kalle Koov märkis, et Kuressaare linnal endal nii palju raha ei ole, et platsi rajamist rahastada. Tema sõnul on see selgelt maakondlik projekt. “Kui me praegu midagi koos ei tee, millal me seda üldse siis teeme?” avaldas Koov arvamust. Ta ütles, et linn saab igati aidata maaküsimuste lahendamisel.

Peab olema haigla juures

Enn Rettau toonitas oma ettekandes, et kardetavasti ei lahendaks olukorda ka 2015. aastal Kuressaare lennuväljal paiknema hakkav piirivalve helikopter. Seda põhjusel, et sellel puudub pädev brigaad ja vastav aparatuur. Praegu tuleb koos kopteriga ka brigaad Tallinnast.

Kuressaare haigla juhi Viktor Sarapuu sõnul ei oleks Kuressaares sellise brigaadi moodustamine kuigi rentaabel, kuna neil ei jätkuks piisavalt tööd. Brigaadi moodustamine nõuaks riigilt suuri kulutusi, kuna tegemist oleks 12 inimesega. Lisaks varustus ja väljaõpe. Seega hakkaks kopter ka pärast 2015. aasta saabumist meditsiinilende tegema Tallinnast. Ja isegi kui Kuressaare kopteril oleks meditsiiniline võimekus, ei oleks Sarapuu sõnul ikkagi võimalik haiget transportida lennuväljale, vaid maandumisplats peaks olema haigla juures.

Ajafaktor ülioluline

Viimasega ei olnud aga nõus komisjoni koosolekul osalenud Kuressaare abilinnapea Argo Kirss. Tema ja Sarapuu vaheline vaidlus kippus võtma üsna isiklikke noote.
Kirsi seisukoht on, et milleks teha haigla juurde platsi, kui 2015 tuleb Kuressaarde kopter. Tema sõnul ei saa leppida sellega, et kui tuleb kopter, siis pole kohapeal võimekust. Kirsi sõnul on kopteritransporti vajavate haigete puhul ülioluline ajafaktor. Kuressaare kopteri puhul oleks stardivalmidus 15 minutiga, Tallinnast Kuressaarde jõudmine võtab kordades rohkem aega.

Seega oleks tema sõnul ainuvõimalik siinse meditsiinivalmiduse olemasolek. Seda enam, et Kuressaarde kopteri planeerimise ajal lubati ka riiklikul tasandil, et see hakkab saarlasi teenindama ka meditsiiniliselt. Sellisel juhul ei näe Kirss probleemi ka selles, miks ei võiks haiget autoga lennuväljale viia.
Nii Enn Rettau kui ka Viktor Sarapuu vaidlesid Kirsile vastu. Rettau sõnul tuleb usaldada arstide arvamust ja vastavalt sellele ka toimida. Sarapuu seisukoht oli ühene: tulgu see kopter kust tahes, peaasi, et ta maanduks haigla juures.

Print Friendly, PDF & Email