Koolikott ei tohi mingil juhul lapsele koormaks olla

SAI, MIS MEELDIB: Lissel Lee sai oma koolikoti Saaremaa kaubamajast. See on ligi 50 € maksev seljakott. Ema Elina põhjendas valikut nii: "Ilus, lapsele meeldis ja sobis hästi selga, on mahukas ja arvan, et sellega saab ilusti mitu aastat läbi." Pealegi on Lissel Lee pikk tüdruk, tema koolitee lühike ja pere arvas, et ranitsast kasvab ta kiiresti välja. Kaksikvend Riko Robi on aga praegu veel kotist ilma, sest seda õiget ja oma seekord ei leitud. Nii tuleb perel veel üks "kotitiir" teha, sest koolikotti peab enne ostmist tingimata ka selga proovima. Foto: erakogu

Kuidas valida õiget koolikotti I klassi minevale lapsele? Kas osta odavam või kallim? Kas värvikirev hiinakas või soliidse firma tagasihoidlikes toonides kooliranits?

Ilmselt on see küsimus praegu päevakorral paljudes peredes. Internetiportaalides kiidetakse Herlitzi ja Jeva kooliranitsaid, mis on vastupidavad ja lapsesõbralikud, kuid mille hind on küllaltki soolane.

Sel nädalal tegi Saarte Hääl tiiru mõnes koolikaupu müüvas Kuresaare poes. Inimesena, kel endal last kooli saata ei ole, tundus mulle, et valik on päris suur. Hinnaklass kõikus 15 ja 116 euro vahel, aga pean tunnistama, et absoluutselt kõikide koolikottide hinnalipikuid ma ka läbi ei jõudnud uurida. Samas on paar tuttavat emmet väitnud, et nemad oma lapsele Kuressaarest sobivat koolikotti leidnud ei ole.

Emme tahab üht, tütar teist

Ferrumis asuvasse Rahva Raamatusse on just suur hulk koolikotte saabunud. Leti ees peab müüjaga aru Tiiu (jätab perekonnanime ütlemata) Saksa firma HAMA lillat värvi kooliranitsa üle, mis maksab 63 eurot.
“Mulle see meeldib, aga lapsele nagu ei meeldi,” on ema pisut nõutu. Tütar Anett on välja valinud ühe roosa koti, millel kaunistuseks peal mingid Barbie’d. See on küll odavam, aga juba peale vaadates tundub, et kaua see kott küll vastu ei pea. Samuti pole sel kõiki neid omadusi, mis peavad olema I klassi mineva lapse kooliranitsal.

Ema väljavalitu on just selline, nagu peab: ergonoomilise kujuga, jäik konstruktsioon, tugev põhi, korralikud õlarihmad, seljatoel pehmendused, ei määrdu jne. Ent kui väike Anett seda endale selga passib, siis tundub see kuidagi liiga suur ja rohmakas. Ja eriti kerge ta ka just pole. Müüja kiidab, et HAMA kotid on vastupidavad ja oma kolm aastat on nendega kindlustatud.

Titeka-vaimustus läheb ruttu üle

Seitsme lapse ema Ülle Vilter, kes tänavu saadab kooli neli last (I, V, VI ja IX klassi), teab üht-teist koolikottide osas kaasa rääkida. “Sellega tuleb arvestada, et noorematel lastel peab üks kott vastu 1–2 aastat ja siis on kisa lahti… Et tema titekaga kooli ei lähe, teised hakkavad naerma.”
Seetõttu arvab temagi, et need Spidermani- ja Hello Kitty-kotid on rohkem nagu lasteaialaste värk. Ülle sõnul tahavad vanemad lapsed hoopis midagi muud. “5. ja 6 klassi tüdrukud ei taha enam üldse seljakotti, vanemate klasside poisid eelistavad õla- või spordikotti.”

Ülle, kes ise töötab Maximas müüjana, on oma poest välja valinud ühe sobiliku kooliranitsa I klassi mineva poja jaoks. “See maksab 39 €, aga ma ootan, kui nad allahindluse teevad, siis ostan ära.”
Linda kotipoes on seljakottide valik piisavalt suur. Kõik Itaaliast pärit, hind 15–33 € vahel. Müüja arvab, et need I klassi minevale juntsule siiski päris sobilikud ei ole, kuigi hind ja värvikirevus meelitavad.

Maris Siiman, kelle tütar juba II klassi läheb, ütleb, et tema läkski eelmisel aastal kotivalikuga alt. Ostis kena kerge nägusa ja ka lapsele meeldiva koti, kuid kahe kuu pärast olid lukud läbi… Tuli uus osta.

Laste koolikotid on liiga rasked

Terviseameti sihtuuringust (2009–2010 a), kus vaatluse all oli just nimelt ranitsa ehk koolikoti raskus, loeme, et üks kõikide koolihaiguste peapõhjusi on rühihäired. Rühihäireid tekitab aga ülemäära raske koolikott, eriti algklassides.
Nii on haridusministeeriumi kehtestanud koolikoti kaalu piirmäärad: I–III klass 3 kg; IV–VI kl 3,5 kg; VIII–IX kl 4,5 kg. Uuringust selgub aga, et suurem osa lapsi läheb iga päev kooli oluliselt raskema ranitsaga, kui lubatud.

Kui seljakott on liiga raske, kummardub laps ettepoole või kallutab pea ja kere ette, et koti kaalu kompenseerida. See on suur koormus kaela- ja seljalihastele, mis põhjustab väsimust ja vigastusi. Tänapäeval kannatabki üha rohkem lapsi koolis lülisamba ülekoormusest põhjustatud seljavalude käes.

Seega soovitavad arstid-ortopeedid lapsevanemaile: hoidku silm peal, mida laps oma kotis kaasas kannab. Maris Siimani sõnul on tütar vahel koolist kaasa vedanud suuri töövihikuid või õpikuid, mis tegelikult peaksid olema koolis, samuti mõningaid kunstiõpetuse töövahendeid (plastiliinikarp, värvipotskud jne). Eriti need kõige pisemad kipuvad kooli kaasa vedama oma lemmikmänguasju, lemmikraamatuid jne. Sestap peaks lapsevanem igal õhtul lapsega koos järgmiseks päevaks valmis pandud koti sisu üle vaatama.

Missugune on hea seljakott?

Parim koolikott on kandiline ranits. See on toekam, vormikam ja raskus on selles paremini jaotunud. Kindlasti peab olema ka polsterdatud seljaosa, mis toetab selga, kaitseb teravate õpikunurkade eest ja aitab hoida sirget rühti.
Väga tähtsad on pehmendusega õlarihmad. Need ei sooni õlgu ega lase kotil ebamugavalt alla vajuda. Parem on, kui rihmad kõhu pealt krõpsuga kinni käiksid, siis ei vaju kott alaseljale.

Koolikott peaks olema nii suur, et mahutab ka A4-suuruses raamatuid ja sel peaks olema vähemalt kolm sahtlit. Siis saab laps oma asju (raamatud, spordirõivad) panna erinevatesse vahedesse ja kott ei lähe nii kiiresti segamini.
Kotil peaksid olema ka taskud pliiatsite, telefoni, võtmete jaoks. Ja ilmtingimata helkur või helkurribad. Koti põhi peaks olema vastupidav ja paks, et koti saaks koolipingi kõrvale püsti asetada. Lukul peaks olema lai ja tugev otsik, millest lapsel oleks lihtne kotti kinni-lahti tõmmata.

Kui kotti ostma minna, tuleb ilmtingimata uurida, kui palju kaalub kott ise. Üle 1,3 kg see kaaluda ei tohiks.
Kuid kõige selle pika jutu juures tasub meeles pidada, et üleliia pingutada ka ei maksa. Kui ikka lapse koolitee pikkus on vaid paarsada meetrit või viib issi ta hommikuti autoga kooliukse ette, siis ei pea tal ju ilmtingimata olema nn ergonoomiline firmakas, mis maksab paarsada eurot või rohkemgi.

 

Miks on lapse koolikott liiga raske?

• Lapsevanemad kontrollivad harva lapse koolikoti sisu, lapsed võtavad kooli kaasa ebavajalikke asju
(3. kl õpilastest 86 protsendil).
• Kaasa tuleb tassida riideid kehalise kasvatuse tunniks.
• Ranitsad ise on rasked (tühjalt kaaluvad 1,5 kg).
• Kui töövihikuid hoitaks klassis, oleks ka lapse koolikott kergem.
• Paljud lapsed veavad kotis kaasas joogiveepudeleid.
• Kunsti- ja tööõpetuse töövahendid peaksid olema klassis, neid ei peaks laps kaasa vedama.

Sobiv kott I klassi astujale
• Sobilik koolikott lapsele on ranits. See ei tohiks kaaluda üle 1,3 kg.
• Veenduge, et ranitsa suurus vastab teie lapse kasvule.
• Ranits peab hoidma hästi vormi ja olema stabiilne.
• Ranits ei tohiks olla laiem lapse õlgade laiusest. Liiga suur kott võib mõjuda halvasti lapse seljale ja
kehahoiakule.
• Õlapaelad peaksid olema reguleeritavad ja ranitsa tagaosa peaks olema tugevdatud polstriga, mis tagab
tugevuse. Ergonoomilised ranitsad aitavad vähendad koormust lapse seljale isegi 30% rohkem kui
tavalised seljakotid. Tänu ühtlaselt jaotuvale koormusele väheneb selgrookõveruste tekke risk ja
tugevnevad seljalihased.
• Selleks, et lapsel oleks mugavam kooliasju kaasa pakkida, võiks seljakotis olla vähemalt paar eraldi
ruumi/vahet.
• Ei soovita osta ratastega ranitsat, kuna need on raskemad.

Print Friendly, PDF & Email