Salme vald juubeldas (1)

Salme vald pidas laupäeval Salme laululaval oma 20. sünnipäevapidu, kuhu oli kogunenud üle 200 inimese.

Taasiseseisvunud Salme valla 20. sünnipäeva kontsert toimus Salme rannapargis ehk laululaval ja esinesid Salme valla taidlejad. Vahepaladeks räägiti huvitavamaid hetki valla ajaloost. Ajaloost rääkimine algas õige lõbusa faktiga. Nimelt ei suudetud või ei tahetud 1992. aastal Tallinnas kuidagi aru saada, miks peab olema ühe planeeritava Salme suurvalla asemel kaks valda – Salme ja Torgu.

Kui Salme mehed 1992. aasta 30. juulil taas Tallinna tee jalge alla võtsid, et kahe valla moodustamise vajadust veel kord selgitada, juhtunud omamoodi ime: Kadriorus Arnold Rüütli nõunikuna töötanud Arno Allmann oli see mees, kes tõsiselt ütles: “Kaua me jamame, teeme selle asja ehk kaks valda lõpuks ära.”
Samal päeval kirjutas toonane ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel valla moodustamise aktile alla.

Vallavanem Kalmer Poopuu ütles Saarte Häälele, et muidugi ei lähe tal meelest kahekümne aasta tagune valla tunnistuse kättesaamine. “Me olime noored mehed ja tahtsime teha. Nüüd mõtlen, et see oligi võti, et vallal on nii asjalikult ja võiks öelda, et hästi läinud.”
Salme valla esimene vallavanem taasiseseisvumise ajal oli Valdur Kanne. Tema meenutas, et kõik oli algul uus ja õppida oli palju. “Meeskonnatöö oli sellel ajal vaat et tähtsamgi kui praegu. Kui näiteks keegi mööda kive käies libiseb ja kukub, siis pead ju teda väga aitama, et ta vette ei kukuks!” tõi Valdur Kanne näite.

Sünnipäevapeol kingiti 12 inimesele, kes on 20 aastat valla pärast muretsenud, Tartu kõrgema kunstikooli tudengi, Salmelt pärit Malle Raedi kujundatud valla kell.
Tunnustatud said ka vallavanemad ja volikogu esimehed ning volikogu liikmed. Üks nendest ehk “sõnakas vallavolikogu liige” – nagu tunnustust üle andes öeldi – Hans Varris ütles tunnustust kätte saades väga lihtsad sõnad: “Meil on vallavanemaga vedanud.”

Saarte Hääl küsis vallavanem Kalmer Poopuult, mis on vallavalitsuse ees seisvad tähtsamad tööd, mis tegemist ootavad. “Esimene asi on Salme rahvamaja remont, mis praegu käib ja mis tahetakse lõpetada selle aasta septembris, ning siis tuleb kohe muistsete sõjameeste laeva tähise püstitamine. See peaks valmima oktoobris,” vastas Poopuu.
Vallarahvas pidutses 11. augustil Salme rannapargis aga tublisti – tantsis kohalike ansamblite Jäävaba ja ÕÕpärast saatel ning rahvast tantsitasid ka Onud.

Piret Päiv Rist

SALME VALD

Salme valla eelkäija on Abruka vald, mis moodustus 1816. a talurahvaseaduste alusel tekkinud Abruka, Tiinuse, Lõu, Lõmala, Tiirimetsa ja Kääsla valla ning Anseküla kirikuvalla ühinemisel.

1936. a nimetati Abruka vald Salme vallaks. Nõukogude perioodil ehk 1945. a loodi Salme valla territooriumil kaks külanõukogu: Anseküla ja Tiirimetsa ning Koimla külanõukogu baasil Salme külanõukogu, mis 1960. aastal likvideeriti.
Territoorium jagati siis Torgu, Lümanda ja Kuressaare külanõukogu vahel. 1972. aastal liideti endised alad taas Salme külanõukoguks ja liideti Torguga.

Allikas: internet

Print Friendly, PDF & Email